Ürglooduse objektide andmete kuvamine

Ürglooduse objekt: Peetri jõe paremkalda liivakivipaljandVäljad: peida ,kuva
Kaitsealune alaPeetri jõe maastikukaitseala (KLO1000173)
NimiPeetri jõe paremkalda liivakivipaljand
AsukohakirjeldusVõru maakond, Mõniste vald. Peetri jõe paremal kaldal Jaanuse ja Karisöödi vahel paiknevas peaaegu külavaheteeni ulatuvas jõelooke kirdetipus. Paljandisse jõudmiseks tuleb Valga-Võru maanteelt Mõnistest sõita mööda edelasse kulgevat külavaheteed üle Kuutsi asula Peetri jõe orgu. Tee viib Tiitsa veskini, kust tuleb pöörata piki jõeoru paremat kallast kulgevat teed mööda kagusse. Tiitsa veski juurest on paljandini 2,5 km. Paljand juurde saab laskuda mööda järsku rada, mis viib paljandi ülesvoolupoolsesse otsa.
KaitseOn looduskaitse all. Kaitse säilitada. Eksitav silt vahetada.
KirjandusLuha A. 1933. Geoloogiline rännak Peetri jõel. Eesti Loodus, 1, 4, lk. 76-81.
IseloomustusPeetri jõe järsul põrkeveerul paljanduvad kuni 8 m paksuses Amata lademe valged põimjaskihilised liivakivid. Paljand kulgeb mööda 270-kraadilist lõhepinda ja laskub valdavas osas järsult otse vette. Põimjate seeriate paksus valdavalt 50-60 cm. Kihilisus mitte eriti selgelt väljendunud.
Juurdepääsetav on paljandi ülesvoolupoolne ots, kus varingu tulemusena on paljandi ette tekkinud mullasegune liivakuhjatis. Sellel on kohati juba jõudnud areneda taimestik. Paljandi pikkus piki jõekallast on 25-30 m.
A. Luha kirjelduse järgi on 1933. a. selles paljandis veepiiril olnud väikesed koopad. Paljandi kõrguseks on seejuures olnud 7 m. 1998. a. koopaid ega ni??e polnud. Need võisid olla varisenud osa kohal või veepinna all, kuna veetase 1998. a. suvel oli suhteliselt kõrge.
KoostanudA.Kleesment
SeisundHea. Tähistatud sildiga. Sildil ekslik tekst:"Peetri jõe liivakivi allikas". Ümbrus puhas. Paljand allub ainult looduslikele protsessidele. On säilinud vähemuutunud kujul vähemalt üle 60 aasta.
Tähtsus Teaduslik, rekreatiivne. Suurim ja hästi leitavAmata lademe paljand Peetri jõel.
UuritusEsimene teadaolev paljandi geoloogiline kirjeldus on tehtud A.Luha poolt 1933. a. 30-ndatel aastatel on paljandit külastanud ka K .Orviku. H. Viiding iseloomustas paljanduvaid kihte 1959 .a. 60-ndate aastate esimesel poolel seoses ala geoloogilise kaardistamisega uuris siinseid paljandeid K. Kajak. 90-ndatel aastatel on paljandi kihtidega L. Ainsaare juhendamisel tutvunud TÜ geoloogiaüliõpilased. Revisjonülevaatus tehti A. Kleesmenti ja E. Pirruse poolt 1998.a. suvel, kellega koos külastasid paljandit ka K. Kirsimäe ja Rootsi Göteborgi Ülikooli teadur P. Plink. Viimane teostas paljandis liivakivide tekstuuri uuringuid.
LoodusobjektPaljand (aluspõhja-)
Asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses:Ava objekti asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses
keskkonnaportaal.ee/...
Asukoht: peida ,kuva
Ürglooduse objekti kohanimiVõru maakond, Rõuge vald, Karisöödi küla