Ürglooduse objektide andmete kuvamine

Ürglooduse objekt: TRUUMANNI KIVID=KALEVIPOJA KIVI=VõNNU SAARE SUURKIVIDVäljad: peida ,kuva
Kaitsealune alaKalevipoja (Truumani) kivid (KLO4000911)
NimiTRUUMANNI KIVID=KALEVIPOJA KIVI=VõNNU SAARE SUURKIVID
AsukohakirjeldusHaapsalu lahte Noarootsist tungiva Vônnu poolsaare lôunaosa läänerannal, end. K.Truumanni talu ligidal heina-karjamaal, ca 1,1 km pôhja pool poolsaare tipust. Juurdepääs raske, sest tuleb läbida ulatuslikke vesiseid roostikuvööndeid. Lahelt hästi nähtav.
( LKR: 07.11.2000, 10:13:15 )
Kaitse<KAITSE>
Vôeti looduskaitse alla Truumanni kivide nime all 1937. a. (reg. nr. ). Teistkordselt tehti seda 1959. aastal.

( LKR: 07.11.2000, 10:47:40 )
Kirjandus<KIRJANDUS>
Eichwald, E. Dritter Nachtrag zur Infusorienkunde Russlands - Bull. Soc, Nat. Moscou, 1852, t. XXV, nr. 11, S. 388-536.
Helmersen, G. Studien über die Wanderblöcke und die Diluvialgebilde Russlands. - Mem. Acad. Sci. St. Petersb. 1869, Ser. VII, t. XIV, nr. 7.
Helmersen, G. Studien über die Wanderblöcke und die Diluviallgebilde. II Lief. - Mem. Acad. Sci. St.-Petersb., 1882, VII ser. t. XXX, nr. 5.
Jung, J. Muinasajateadus eestlaste maalt. III. Tln., 1910, lk. 228.
Russwurm, C. Sagen aus Hapsal, der Wiek, Ösel und Runö. Lk. 10.
Lehbert, R. Wierländischer Strand, Kasperwick und Umgebung. Reval, 1914.
Eesti loodusmälestusmärke. Trt., 1931, lk. 41.
Looduskaitse I. Tln., 1937, lk. 191.
Laugaste, A., Rôôm, E. Kalevipoja jälgedel. Tln., 1958, lk. 16-17.
Laugaste, E., Normann, E. Muistendid Kalevipojast. Tln., 1959, lk. 170-172 ja 434.
Laugaste, E., Liiv, E. Muistendid Vanapaganast. Tln., 1970, lk. 63-64; 422-423 ja 501.
Looduskaitse teatmik. Tln., 1960, lk. 267.
Kumari, A. Kalevipoja kive. - Eesti Loodus. 1984, nr. 11, lk. 728-731.

Iseloomustus<ISELOOMUSTUS>
Kaks lähestikku (vahekaugus 3,5 m) paiknevat suurt ja 3 väiksemat rabakivirahnu, mis on ühe suure rahnu tükid. Rahnud on sirgete külgedega, mis osalt püstloodsed vôi eenduvad; laed on kaldtasandid langusega pôhja vôi kirdesse. Môlema lae serval on vallitaoline kôrgend.
Môôtmed - pikkus, laius, kôrgus, ümb.; maht - P. Kohava, 1987 järgi:
Pôhjapoolsem, väiksem: 11,0 x 7,3 x 3,3 m; ü. 28,9 m; m. 86 m/3.
Lôunapoolsem, suurem: 11,4 x 7,3 x 5,1 m; ü. 30,0 m; m. 185 m/3.
Koostis: rabakivigraniit, hästi väljakujunenud äärisovoiididega (kuni 5-7 cm).
G. Helmersen oletab rahnude lagunemist välgulöögil, tuues tôestuseks rahnude hea kokkusobitavuse ja mustja klaasistunud pinna. Seletusviis on kaheldav, kuna rahnud paiknevad teineteise suhtes nihutatult ja klaasjaks pinnaks on ekslikult peetud veest sadestunud mustjat kilet. Kahtlematult on rahnud pärit ühest monoliidist, mis on lagunenud tôenäoliselt mandrijääst väljasulamisel. E. Pirruse rekonstruktsiooni järgi väiksema rahnu asetamine serviti suurema pôhjapoolsema osale - olnuks rahn Eestimaa kôrgeim - 11,5 m. Rekonstruktsiooni muudab usaldusväärseks rahne läbiv peeneteralise roosaka apliidi soon.
Muistend: Kivi olla KAlevipoja poolt Vedraka Pataka mäelt Haapsalu lossi torni peale visatud. Poolel teel langenud see maha ja otsast tulnud tükk ära. Kasutatud ka ohverdamiskohana (Eisen, 1958, lk. 37-38).

KoostanudKoostanud:E. Pirrus
2.10. 1993. a.
(LKR: 07.11.2000, 10:44:39 )
(LKR: 07.11.2000, 10:58:23 )
SeisundHea. Vajab tähistust. Puupostil olnud metallsildi leidsime Pürksi ühest talust.
( LKR: 07.11.2000, 10:45:25 )
Tähtsus<TÄHTSUS>
Teaduslik, maastikuline, tähtis mereorientiir. Hiidrahnud. Lôunapoolne kivi on Eesti kivide hulgas suuruselt 30 kohal.
Uuritus<UURITUS>
Kive olla esimestena môôtnud 1851. a. K.E.V. Baer ja R. Ungern/Birkain (Helmersen, 1882).
E. Eichwald, 1852 - märge trükisônas, esialgsed môôtmed süldades, oletus kokkukuuluvusest, antud arvatav kogukaal - 16 300 tsentnerit.
G. Helmersen, 1869 - viitab ühtekuuluvusele, oletab välgulööki, nimetab klaasistunud pinda.
G. Helmersen, 1882 - toob täpsemad môôtmisandmed.
P. Kohava, 1987 - tahhümeetriline môôdistamine, kirjeldus.
A. Kumari, 1984 - pôhiplaan, paigutus üksteise suhtes.
E. Pirrus, 1993 - revisjonülevaatus, rühma tekke hüpotees.
LoodusobjektRändrahn, kivi
Asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses:Ava objekti asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses
keskkonnaportaal.ee/...
Asukoht: peida ,kuva
Ürglooduse objekti kohanimiLääne maakond, Lääne-Nigula vald, Saare küla / Lyckholm