| Kaitsealune ala | Võhandu jõe ürgorg (KLO1000315) |
| Nimi | Viira Põrguhaud (Põrguhauad, põrguurud) |
| Asukohakirjeldus | Põlva maakond, Veriora vald. Võhandu jõeoru vasaku kalda kõrgendikus, Viira mõisa vanast hoonetekompleksist sadakond meetrit lõuna poole. Juurdepääsuks tuleb Võru-Räpina maanteel asuvast Leevi asulast sõita üle Võhandu Vana-Koiola poole suunduvat teed mööda. 300 m sillast algab piki jõeorgu põhja suunduv külavahetee, mida mööda tuleb sõita pisut üle 4 kilomeetri. Enne kunagisi mõisahooneid tuleb pöörata jõeoru poole mööda kraavi lõunakallast. Teerada pole. |
| Kaitse | On kaitse all maastikukaitseala üksikobjektina ja nii kantud ka turistlikele looduskaitse skeemidele. Kohalike looduskaitseentusiastide poolt paigaldatakse aeg-ajalt külavaheteele kõvikule suunav viit, mis aga ruttu kaob. Tuleks veelkord kontrollida koopa võimalikku esinemist. |
| Kirjandus | On kantud enamikule Võhandu ürgoru maastikukaitseala kujutavatele skeemidele. Lähemalt on iseloomustatud ainult T.Kallejärve 1992.a. ilmunud matkaraja kirjelduses ja Ü.Heinsalu töös:
Heinsalu.Ü. 1987. Eesti NSV koopad. Tallinn, Valgus, 160 lk., lk. 74-75.
|
| Iseloomustus | Jõeoru veeru kõrges osas , mida põhja poolt piirab sälkorg kitsa ojanirega, on metsa servas ebamäärase nurgelise kujuga 4 m pikkune ja 1 m sügavune süvend, mille põhjaservas on kraavitaoline renn. Renni külgedel tuleb välja aluspõhjaline kollakas peeneteraline liivakivi. Siin on ka paarikümne cm kõrgune uure.
Lehtritaolisi kaevikuid meenutavaid süvendeid läbimõõduga kuni 3 m ja sügavusega kuni 1 m on ka kõrgendiku sälkoru- ja jõepoolses servas. Nende põhjas on kohati väikesi uurdeid. Need augud näivad inimkäte poolt kaevatutena, kus töö kergendamiseks on kasutatud devoni lõhesid.
Ü.Heinsalu on 60-ndate aastate keskel kirjeldanud kotitaolist koobast pikkusega 4,7 m, mis sai alguse langatuslehtrist pikkusega 3,5-4 m ja sügavusega 2,5 m. Käigu laius on suudme lähedal olnud 1,8 m, lõpus 1,5 m. Kõrgus on esiotsas olnud 1,2 m, tagaseinas aga 0,8 m. Vanades ürikutes viidatud koobas on Ü.Heinsalu andmetel asunud tema poolt kirjeldatud koopast mitu meetri sügavamal ja oli olnud palju suurem. Selle koopa sisselangemine toimus tõenäoliselt käesoleva sajandi algaastail.
1998.a. suvel Ü.Heinsalu poolt kirjeldatud koobast ei õnnestunud leida. Võimalik, et ta on sisse langenud ning kinni kasvanud.
|
| Koostanud | A. Kleesment |
| Seisund | Halb. Allub kinnikasvamisele taimestiku vohamise tagajärjel. |
| Tähtsus | Teaduslik, kultuuri-ajalooline. Kui leidsime õige koha, siis rekreatiivne tähtsus puudub. |
| Uuritus | Kirjeldati Ü.Heinsalu poolt 1966.a. Revisjonülevaatuse tegid 1998.a. suvel A.Kleesment ja E.Pirrus. |
| Loodusobjekt | Paljand (aluspõhja-) |
| Asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses: | Ava objekti asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses
keskkonnaportaal.ee/... |