8. juuni 1987. a. määrusega
nr. 319
1. Kurtna Riiklik Maastikukaitseala on moodustatud Eesti NSV
Ministrite Nõukogu 3. juuni 1987. a. määrusega nr.
319 radiaalsete mõhnastikega maastiku säilitamiseks
koos kõigi selle komponentidega ning neis toimuvate
loodusprotsesside ja -nähtuste kulgemise uurimiseks.
2. Kurtna Riikliku Maastikukaisteala pindala on 2541 ha.
Maastikukaitseala maad ja veeruumi ei võeta ära maa
põhikasutajatelt, nende majanduslik kasutamine toimub
kooskõlas eraldatud tsoonide ja neid kehtestatud
kaitsereþiimiga.
3. Kurtna Riiklik Maastikukaisteala allub ENSV Metsamajanduse
ja Looduskaitse Ministeeriumile.
II. Kurtna Riikliku Maastikukaisteala
ülesanded ja
kaitsereþiim
4. Kurtna Riikliku Maastikukaitseala ülesanded on:
väärtusliku maastiku säilitamine Eesti NSV
kirdeosa tööstuspiirkonnas;
Kurtna järvede ning väärtuslike
veetaimeliikide ja ainulaadsete
järveökosüsteemide säilitamine ja
kaitse;
Väärtusliku puhkemaastiku säilitamine.
Kurtna Riiklikul Maastikukaistealal on:
Reservaatide tsoon, kus on keelatud mis tahes inimtegevus,
välja arvatud teadusuuringud;
Reguleeritud looduskasutuse tsoon, kus on lubatud
majandustegevus piiratud ulatuses.
Kurtna Riikliku Maastikukaitseala kaitsereþiim
määratakse kindlaks "Maastikukaisteala
looduskaitsekorralduse eeskirjades", mille kinnitab ENSV
Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeerium
kooskõlastatult Kohtla-Järve Rajooni
Täitevkomitee ja maa põhikasutajatega.
Kurtna Riiklikul Maastikukaitsealal on keelatud:
Peakasutusraie;
Soode kuivendamine;
Mootorsõidukite liiklus väljaspool
üldkasutatavaid teid;
Maavarade uuringud ja kaevandamine.
5)
III. Kurtna Riikliku Maastikukaitseala
kaitse
Kurtna Riikliku Maastikukaitseala kaitset teostab riiklik
metsavalveteenistus.
Maastikukaisteala kaitsereþiimi arvestatakse piirkonna
maakorraldusskeemi väljatöötamisel.
Isikud, kes on süüdi Kurtna Riikliku
Maastikukaitseala kaitsereþiimi rikkumises,
võetakse vastutusele seadusandlusega ettenähtud
korras.
6. Kolhoosid, sovhoosid, metsamajandid ja teised
ettevõtted, asutused, organisatsioonid ja kodanikud on
kohustatud hüvitama maastikukaisteala kaitsereþiimi
rikkumisega tekitatud kahju NSV Liidu seadusandlusega
kehtestatavas ulatuses ja korras.