Ürglooduse objektide andmete kuvamine

Ürglooduse objekt: Kirikumäe soo ja järvedVäljad: peida ,kuva
Kaitsealune alaKirikumäe maastikukaitseala (KLO1000492)
NimiKirikumäe soo ja järved
AsukohakirjeldusVõrumaa. Vastseliina vald. Kirikumäe järv asub Vastseliinast 5-6 km lõuna pool. Järve ümbritseb Kirikumäe soo.
KaitseMoodustab Kirikumäe järvekaitseala alates 1985. a.1998. a. uued kaitseeeskirjad vormistamisel. 1998. a. tehtud ettepanek (Leibak jt.) võtta ka soo kui haruldaste taimede kasvukoht kaitse alla. Kaitse säilitada.
KirjandusEesti järved. 1968. Koost. A. Mäemets. Tallinn, Valgus, lk. 121-123.
Mäemets, A. 1977. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tallinn, Valgus, lk. 126-127.
Ploom, E., Veri, K. 1980. Võru rajoon. Siin- ja sealpool maanteed. Tallinn, Eesti Raamat, lk. 67.
Poltimäe, E. 1983. Looduskaitseobjektid Võru rajoonis. - Rmt.: Põllumajandusmaastiku ökoloogia ja ökonoomika. Tallinn - Võru, lk. 143-146.
Eesti sood. 1988. Koost. U. Valk. Tallinn, Valgus, lk. 275.
Mäemets, A. 1989. Matk Eesti järvedele. Tallinn, Eesti Raamat, lk. 105-106.
Orru, M. 1995. Eesti turbasood. Teatmik Tallinn, lk. 215.
Estonian Wetland Inventory 1997. 1998. Ed. by E. Leibak and L. Lutsar. Tartu, p. 120.
Andresmaa, E., Kink, H., Orru, M. 1999.esti soode hüdrogeoökoloogia. TA Kirjastus. Trükis.
IseloomustusHaanja kõrgustiku keskosa nõos. Turvas moodustus järvenõos, lamamiks on jääjärve liiv. Toitub sademetest. Eesvooluks õgvendatud ja süvendatud Pedetse jõgi, mis algab Kirikumäe järvega ühendatud Pedeja järvest. Soo pindala 231 ha, sellest madalsood 119 ha, raba-siirdesood 4 ha ning raba 108 ha. Levib puisraba, äärtel ja lõunaosas siirdesoomännik. Soo põhjaosas on fuskumi- ja meediumilasund. Siirdesoo taimkattega alal soo lõunaosas levib madalsoo puuturvas, mille paksus on 0,9-1,0 m. Soo on looduslikus seisundis. Kogu turbalasundi paksus on 3,2 m.
Soo põhjaosas on Kirikumäe järv, mis on nime saanud Liivi sõja ajal põhjakaldal asunud õigeusu kiriku järgi. Abs. kõrgus 183 m, pindala 61,4 m, suurim sügavus 3,5 m. Lähikonnas on veel mitu väikest järve: Punsu järv (50 m ida pool), Kõrbjärv, Linajärv ja Pedja järv (100 m edela pool). Järvestik moodustus hilisjääajal, kui jääpaisjärve taandumisel jäi maha suurem veekogu, olles mainitu säilinud osakesteks. Kirikumäe järve läbivool nõrk, järve valgub soovett, mis muudab järvevee pruuniks. Järve tuleb vesi kevadeti Punsu-, Kõrb- ja Linajärvest kraavi kaudu. Väljavool on kaevatud kanali kaudu Pede järve ja sealt edasi Pedetsi jõkke. Järve põhi on liivane - esineb nn. "neelavat liiva". Vesi järves on happeline (pH 5,3-6), mineraal- ja orgaanilisi aineid väga vähe. Viimase põhjust (peaks olema vastupidiselt) pole seni kindlaks tehtud. Kuulub haruldaste kihistumata eutrofeerunud poolhuumustoiteliste järvede hulka. Suure järveteadusliku tähtsusega haruldusterikka ökosüsteemi tõttu. Järves leidub väga haruldasi räni- ja ikkesvetikaid.
Legendi järgi olevat Kirikumäe järv tulnud läbi mäe Räpo küla alt.
Pedeja järv on tüüpiline rabajärv.
Eelmise sajandi lõpul uuris Kirikumäe järve botaanik J.Ch. Klinge (1851-1902). Siit on tuletatud nn. Klinge seadus - järvede kinnikasvamine toimub peamiselt tuulte eest varjatud küljelt.
KoostanudH.Kink
SeisundHea. Sood ei ole kuivendatud, looduslikus seisundis. Vahetult veepiirile Kirikumäe järve kirdekaldal on ehitatud eramu, mida järvekaitsealal poleks tohtinud lubada.
TähtsusHüdrogeoloogiline-hüdroloogiline - soo ja järvevee vastastikune mõju ning veesüsteemi arenemine. Maastikuline.
UuritusKlinge, J. "Võrumaa"- 1890;
Riikoja - 1934
Simm - 1958
Kask - 1964
Mäemets, A. 1960, 1975
Orru , M. jt. - 1976
Andresmaa, E., Kõiv, M. 1998.
LoodusobjektJärv
Asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses:Ava objekti asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses
keskkonnaportaal.ee/...
Asukoht: peida ,kuva
Ürglooduse objekti kohanimiVõru maakond, Rõuge vald, Mauri küla
Võru maakond, Rõuge vald, Pedejä küla
Võru maakond, Rõuge vald, Sandi küla
Võru maakond, Võru vald, Haava-Tsäpsi küla
Võru maakond, Võru vald, Kirikumäe küla
Võru maakond, Võru vald, Perametsa küla