| Kaitsealune ala | Muti maastikukaitseala (KLO1000537) |
| Nimi | Muti - Mäeküla sandurmõhnastik |
| Asukohakirjeldus | Viljandi maakond.Tarvastu vald. Tuhalaanest kagu pool 2-6 km, piki orundit kulgeva umbes 4 km pikkuse ja 0,3 km laiuse vööndina, millesse kuuluvad Muti järved (Muti- ja Umbjärv). Lõunast piirab mõhnastikku Mäeküla järv. |
| Kaitse | Järvede ümbrus ja mõned metsakvartalidmoodustavad lahusmaatükkidena järvede kaitseks mõeldudmaastikukaitseala. Ürglooduse mälestusmärgina käsitletava ala piirid ei ühti kaitseala piiridega vaid jälgivad liigestatud radiaalse mõhnastiku (sanduri) levikala. |
| Kirjandus | Orviku, K. 1935. Viljandimaa aluspõhi ja pinnakate. Tartu Ülikooli Geoloogia Instituudi Toimetused nr. 47, Tartu, 1-22.
Tammekann, A. 1939. Viljandimaa pinnakatte tekkelugu. - Koguteos "Eesti" VII, Viljandimaa, Eesti Kirjanduse Selts, Tartu, 4-10, 36-40.
Lõokene, E. 1959. Sakala kõrgustiku põhjapoolse osa geomorfoloogia. - Tartu Ülikooli Toimetised. 75. Töid Eesti geoloogia alalt, I. Tartu, 119-148.
|
| Iseloomustus | Aruküla lähedalt algavas orundis paiknevad järvenõod on glatsiokarstilise päritoluga.
Mutijärvest loode poole jääb samalaadse tekkega ning rohkete sulglohkudega lainjas-künklik mõhnastik. Vanades kruusaaukudes paljandub veeristik-kruusliiv, milles umbes kolmandik on karbonaatkivimite veerised. Lõunapoolne Umbjärv on ida poolt raamistatud radiaalse oosiga, mille pindmises osas on hästiümardunud veerised valdavalt tard- ja moondekivimitest. Järvest lõuna pool levib jällegi sulglohkudest liigestatud radiaalne mõhnastik või söllidega sandur. Selle põhjapoolne osa on tugevasti liigestatud, lõuna suunas liigestatus väheneb ja pinnavorm lõpeb peenliivast koosneva lauge nõlvana, mis läheb sujuvalt üle moreentasandikuks Mäeküla järve kaldal.
Praegused metsaalad olnud varem olnud põllustatud, mida näitavad massiivsed kiviaiad metsas.
|
| Koostanud | R. Karukäpp |
| Seisund | Rahuldav.
Umbjärvest lõuna poole jääv osa on rikutud korrapäratutest metsaveoteedest.
|
| Tähtsus | Maastikuline, teaduslik, puhkemajanduslik. Umbjärve idakaldal on kena laagripaik, ka Mutijärve loodekaldal on korraldatud puhkeüritusi. |
| Uuritus | Konkreetseid uuringud Muti- Mäeküla radiaalse mõhnastiku (orusanduri) kohta teada pole. Sakala kõrgustiku geoloogiat ja pinnamoe kujunemist on uurinud 1930-ndatel aastatel K. Orviku ja A. Tammekann, hiljem E. Lõokene. Praegust seisundit hindas 02. aug. 1997.a. R.Karukäpp. |
| Loodusobjekt | Mõhn |
| Asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses: | Ava objekti asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses
keskkonnaportaal.ee/... |