| Kaitsealune ala | Rehesaare rändrahn; Saunasaare kivi (KLO4000491) |
| Nimi | Rehessaare Suurkivi e. Saunasaare kivi |
| Asukohakirjeldus | Aegviidu Metskonna Rehessaare vahtkond, kaasiku ja
kuusiku piiril. |
| Kaitse | Võeti riikliku kaitse alla vabariikliku tähtsusega objektina
1959. a. (reg. nr. 178). Eesti Vabariigis võeti see kaitse
alla 1939. a. (reg. nr. 430). Kivi on tähistatud nimesildiga -
looduskaitse tähisega. |
| Kirjandus | 1. Arukaevu, V. Külastamas Kõrvemaa kivihiidu. - Eesti
Loodus. 1969, 12, foto.
2. Loodushoid ja turism. 1939, 6.
3. Viiding, H. Suurte rändrahnude kirjeldamise juhend.
Tartu. 1986. Saar, A. Aegviidu - Nelijärve. Tallinn, 1972. |
| Iseloomustus | Roosakashall jämedateraline väga suur graniitrahn: mille
pikkus on J. Luntsi järgi 10,0 m, laius 4,9 m, ümb. 26,0 m ja
kõrgus 5,2 m. V. Kapi andmeil on ümbermõõt 24,6 m. Rahnu
kuju - püstprisma, mille lagi on kallak. Küljed on püstloodsed,
kohati väikese negatiivse kallakusega, väljaarvatud kirde-
poolne, mis on üle 40° kallak. Loodepoolne ülaosa on
viilkatuse sarnane. Rahnus esineb kallak- ja püstlõhesid,
kagu küljel on näha peaaegu horisontaalselt kulgev lõhe.
Lagi on sammaldunud üle poole pinnast. Seal esineb vagu-
sid ja väikeseid lohke, kus kasvab rohi ja vaarikaid. BNeed
küljed, mis on püstloodsed, on kattunud samblikega ja laiguti
samblaga. Paljast kivi on vähestes kohtades näha. Kivi
pind on enamjaolt tugevasti korrodeerunud ja konarlik,
eriti sambla all.
Rahvajutu järgi on Rehessaare ehk Reisaare Suurkivi
visanud siia Kalevipoeg.
A. Saare järgi (1972) narrinud kord siitkandi vembumees
Saunassaare Siim (Saunassaare talu asus Mägede k. põhja-
osas)Kalevipoega. Viimane vihastanud, võtnud Aegviidust
paraja kivi, mille tahtnud Saunassaarde virutada. Viskajal
aga jalg libastunud lehmasõnnikul ning kivi kukkunud
hoopis nüüdsesse Suurekivi saarde.
|
| Koostanud | H. Viiding, Ü. Heinsalu |
| Seisund | Hea. Asub metsas. |
| Tähtsus | Teaduslik, ökoloogiline, kultuurilooline (Kalevipoja muistend),
turistlik, õppeotstarbeline. Hiidrahn. |
| Uuritus | Esmakordselt uurinud ja mõõtnud J. Lunts (1936), hiljem
V. Arukaevu, H. Viiding, A. Kumari (1980), V. Kapp (1986),
Ü. Heinsalu (1991). |
| Loodusobjekt | Rändrahn, kivi |
| Asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses: | Ava objekti asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses
keskkonnaportaal.ee/... |