| Kaitsealune ala | Võhandu jõe ürgorg (KLO1000315) |
| Nimi | Ratta müür |
| Asukohakirjeldus | Põlva maakond, Veriora vald. Võhandu jõe vasakul kaldal, Ojasuu veskitammi varemetest 30 m allavoolu. Juurdepääs on soodne paremalt kaldalt, kust jõge saab ületada mööda tammi varemete juures asuvat purret. Ojasuuni viib Võru-Räpina maanteel asuvast Leevi asulast piki jõe paremat kallast põhja poole suunduv korralik külavahetee. Ojasuu kaugus Leevist on 1,8 km. Juurdepääs on võimalik ka vasakult kaldalt. Sel juhul tuleb Leevi asulast sõita Vana-Koiola suunas ning pöörata jõge ületavast sillast 300 m kaugusel piki jõeoru vasakut kallast kulgevale külavaheteele. Ratta müüri kohani on mööda seda teed ca 1,6 km. 400 m kaugusel asuva jõeni viib siit vana rohtukasvanud tee. |
| Kaitse | On kaitse all kui maastikukaitseala üksikobjekt. Tähistamata. Kaitse säilitada. Vääriks looduses eraldi tähistust. |
| Kirjandus | On leidnud kajastamist enamikes Võhandu ürgorgu käsitlevais trükistes. Peale selle on paljandit käsitletud teaduslikes ja kultuuriloolistes publikatsioonides:
Laugaste E., Normann E. 1959. Muistendid Kalevipojast. Tallinn, 672 lk., lk. 334.
Heinsalu Ü. 1987. Eesti NSV koopad. Tallinn, "Valgus", 160 lk. Lk. 71.
Kurik E., Kuršs V., Ljarskaja L. 1989. Kesk- ja ülemdevoni piir Abava jõe piirkonnas (Lätis), Eesti NSV TA Toimetised, 38, 4 , lk. 162-166 (vene keeles).
Kurik E. 1978. Aluspõhi. - Põlva rajoonis. Tallinn, lk. 15-20.
Mark-Kurik E. 1999. Psammosteid microremains from the middle Devonian (Givetian) of Estonia.. Modern Geology, vol.24, 1-21.
|
| Iseloomustus | Otse vette langeva järsu veeru 90-meetrilisel lõigul paljandub huvitav Burtnieki lademe Abava kihtide läbilõige paksusega kuni 5 m. Otse vette langev paljand esineb kolme omavahel eraldatud pangasena. Ülesvoolupoolses otsas on jõeoru veer vahepeal kuni veepinnani kinni kasvanud, allavoolupoolse suurema paljandi keskosa on pinnakattega kinni varisenud.
Madratsilaadse eraldisega paljandi põhikivimiks on kollakad ja valkjashallid põimkihilised liivakivid. Liivakivid on peeneteralised, põimkihiliste seeriate alumises osas kohati keskmise- ja jämeteralised. Seeriate paksus kõigub 5 kuni 20 cm vahel, kallakussuunad varieeruvad: 40o, 170o ja 220o. Põimkihiliste seeriate pindadel on kohati roostevärvi liivakivi kihikesed. Liivakivid sisaldavad violetjas-, sinakas- ja rohekashalli, kohati ka violetjaspunase peenkiltse aleuroliidi vahekihte. Ca 1,5 m kõrgusel veepinnast on aleuriitsete kihtide peal lapikuid violetjashalli savi veeriseid sisaldav kiht, millest on leitud fossiilsete rüükalade fragmente ja isegi suuri plaate. Teine kalafossiile sisaldav läätsjas aleuriitne-liivakas saviveeristega tase on paljandi kõige ülemises osas. Kalafossiile sisaldavate läätsedega on seotud ka roostepruunide rauahüdroksüüdirikaste aleuriitsete veeriste esinemine.
Paljandi keskmises osas on liivakivides mitu vertikaalset lõhepinda suundades 30o ja 34o.
Paljandi keskmises osas on veepiiril kaks uurdelaadset nurkliku piirjoonega avaga koobast. Ülesvoolu paikneva suurema koopa sügavus on 2,5 m, ava kõrgus ja laius on 2 m. Oma esiosas koobas laieneb 3 meetrini. Allavoolu jääva väiksema uurde ava laius on alt 2,5 m, kõrgus aga ainult 0,5 m ja sügavus 1 m. Need süvendid on tekkinud vee erosiooni tulemusel. Peale selle on piki veepinnast ca 1m kõrgusel asuvat kihipinda rohkesti tuule ja vee mõjude tulemusel tekkinud väikesi uurdeid.
Ratta müüri nimi on tõenäoliselt tulnud siin kunagi ammu töötanud vesiveskist. Müüri tekke kohta on muistend, mille kohaselt Kalevipoeg oli paadiga mööda jõge sõites kogemata mõlaga kaldast tüki välja rebinud. Ühe rahvajutu järele on müürist varisemise tulemusel välja tulnud savinõusse peidetud aarded. Iseloomulikud on varingud siinses müüris tõesti. |
| Koostanud | A. Kleesment |
| Seisund | Rahuldav. Allub ülemises osas kinnikasvamisele, kuid alumises osas vee erosiooni toime tõttu püsib värske. |
| Tähtsus | Teaduslik, rekreatiivne. Tähtis Abava kihistiku fossiilsete kalade leiukoht. Huvitava litoloogilise profiiliga paljand omapärase konfiguratsiooniga koobastega. |
| Uuritus | Mõõdistati 1964.a. E.Varepi juhendamisel E.Hangu, E.Linkruse, E.Muuga ja L.Vassiljevi poolt. Esimene teadaolev geoloogiline kirjeldus on tehtud H.Viidingu poolt 1967.a. Samal aastal tegi paljandis paleontoloogilisi uuringuid E.Mark-Kurik. Nii väljakaevatud kalafossiilid kui ka H.Viidingu poolt kogutud litoloogilised proovid säilitatakse TTÜ Geoloogia Instituudi fondides. Paljandis olevaid koopaid mõõdistas 1966.a. Ü.Heinsalu. 1985.a. teostas paljandis litoloogilisi uuringuid A.Kleesment. Revisjonülevaatuse tegi A.Kleesment 1998.a. suvel. |
| Loodusobjekt | Paljand (aluspõhja-) |
| Asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses: | Ava objekti asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses
keskkonnaportaal.ee/... |