Ürglooduse objektide andmete kuvamine

Ürglooduse objekt: Suur-Ütsealutse müürVäljad: peida ,kuva
Kaitsealune alaVõhandu jõe ürgorg (KLO1000315)
NimiSuur-Ütsealutse müür
AsukohakirjeldusPõlva maakond, Veriora vald. Võhandu jõe paremal kaldal, Põlva-Värska maanteel asuvast Reo sillast 100 m allavoolu. Juurdepääs paljandi vaatlemiseks on suurepärane paljandi vastaskaldal asuvast jõeoru niidult, kuhu silla läänepoolsest otsast viib korralik kivitrepp. Paljandi mõlemasse otsa saab laskuda jõeoru pervelt läbi taimestiku poolt risustunud veeru. Paljandi keskosa on juurdepääsetav ainult veest.
KaitseEi ole kaitse all. Tuleks kas lülitada maastikukaitsealasse, pikendades seda 300 m allavoolu või võtta kaitse alla üksikobjektina ning vastavalt ka tähistada.
KirjandusKlinge J. 1884. Eine Flussfahrt auf dem Woo. Sitzungsberichte d.Naturforsch.- Gesellsch.Universität Dorpat, lk. 193-233, lk. 218.
Vilberg G. 1931. Eesti loodusmälestusmärke. Tartu, 48 lk., lk. 39.
Kleesment A. 1995. Suur- ja Väike-Ütsealutse müür. -Liivimaa geoloogia. Ekskursioonijuht. Tartu, lk.11-12.
Tobreluts P., Lepisk, A. 1999. Retked Võhandu-Palumaa huvimetsa. Eesti Loodus, 7, lk. 279- 282.
Iseloomustus90 m pikkusel kaldajärsakul on kuni 11 m kõrgune liivakivisein, mis keskosas langeb järsult otse vette, otstest on aga mõne meetri ulatuses kaldalt juurdepääsetav. Paljandis võib jälgida järgmist profiili (ülalt alla):

4,0 m - Valkjashall pankjas liivakivi nõrgalt väljendunud horisontaalse kihilisusega. Võimalik Gauja lade.

7,0 m - Burtnieki lademe Abava kihistiku valkjas- ja kollakashallid selgelt väljendunud põimkihilisusega liivakivid. Põimjate seeriate paksus 5-30 cm, seeriaid eraldavad pinnad markeeritud pruunikate õhukeste vahekihtidega. Kihi keskmises osas kaks lainjat kihilisust lõikavat katkestuspinda, mis allavoolu otsas liituvad. Nende pindade peal on liivakivis väikesi lamedaid uurdeid ja nišše. Nendest katkestuspindadest allapoole on kihilisus heitlikum. Esineb omavahel lõikuvaid põimkihilisi seeriaid. Liivakivi sisaldab selles osas ränikonkretsioone läbimõõduga kuni 1 cm ja väikesi halli savi veeriseid. Kohati halli ja pruunika savi läätsjaid pesi. Nendest pesadest on H.Viidingu poolt leitud fossiilsete kalade fragmente.

Paljandi sein on ülesvoolu otsas astmeline, mistõttu profiili iseloom on hästi jälgitav.
KoostanudA. Kleesment
SeisundHea. Tõenäoliselt on kaua aega püsinud peaaegu muutumatuna. Raskendatud otsese juurdepääsu tõttu inimtegevuse poolt rikkumata. Tähistamata.
TähtsusTeaduslik, rekreatiivne. Ilus ja huvitavate tekstuuridega hea ning hõlpsa juurdepääsuga kaunis liivakivisein, mis tõenäoliselt on Burtnieki ja Gauja lademe piiripaljand. Perspektiivne fossiilsete kalade leiukoht. Suurepärane ekskursioonide objekt.
UuritusEsmakordselt on sellele paljandile kui ühele Võhandu oru võimsamale vaatamisväärsusele 1884.a. tähelepanu juhtinud tolleaegne TÜ Botaanikaaia direktor J.Klinge. Käesoleva sajandi esimesel poolel on seda loetud üheks oluliseks loodusmälestusmärgiks. Paljand mõõdistati koos lühikirjelduse ja fotografeerimisega 1951.a. E.Mark-Kuriku poolt. Andmed diplomitöös. 1957.a. tegi detailse geoloogilise kirjelduse H.Viiding. 1985.a. uuris ja kirjeldas paljandit A.Kleesment, kes koos E.Pirrusega teostas ka revisjonülevaatuse 1998.a. suvel
LoodusobjektPaljand (aluspõhja-)
Asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses:Ava objekti asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses
keskkonnaportaal.ee/...
Asukoht: peida ,kuva
Ürglooduse objekti kohanimiPõlva maakond, Räpina vald, Haavapää küla