Ürglooduse objektide andmete kuvamine

Ürglooduse objekt: Piirioidu paeVäljad: peida ,kuva
Kaitsealune alaAhja jõe ürgoru maastikukaitseala (KLO1000452)
NimiPiirioidu pae
AsukohakirjeldusPõlva maakond, Vastse-Kuuste vald. Ahja jõe vasakul kaldal, Kiidjärvel Kassi kõrtsi juures asuvast sillast jõge mööda ca 2 km allavoolu. Juurdepääsuks tuleb Kiidjärve-Akste maanteelt 350 m sillast kirdes algavat ja Valgesoole viivat külavaheteed sõita ca 1,5 km, jõudes nii paljandi kohale, mis jääb teest umbes 50 m kaugusele. Otsene juurdepääs on paljandile ülesvoolupoolsest otsast.
KaitseOn kaitstav maastikukaitseala üksikobjektina. Tähistamata. Kaitse säilitada.
KirjandusOn leidnud kajastamist peaaegu kõigis Ahja jõe ürgorgu käsitlevais trükistes. Peale selle on paljandit iseloomustatud:

Verte A. 1950. Insener-tehniliste tööde aruanne Ahja jõel Taevaskojas (Saesaare) rajatava hüdroelektijaama rajamiseks. Tallinn (venekeelne käsikiri, Eesti Akadeemilise Raamatukogu arhiiv)
Mark E. 1952. Uusi artrodiiriliike Tartu lademest. Diplomitöö. Tartu, 92 lk, lk. 59. (käsikiri)
Heinsalu Ü. 1987. Eesti NSV koopad. Tallinn, Valgus, 160 lk., lk. 61.
IseloomustusJärsu idast lõunasse pöörava jõekääru idaserval on ligikaudu 100 m pikkune otse vette langev liivakivisein, kus paljanduvad Burtnieki lademe Härma kihistiku valged põimkihilised liivakivid. Põimkihiliste seeriate piirid markeeritud roostepruunide pindadega. Paljandi kõrgus ulatub 10 meetrini. Paljandi ülesvoolupoolses otsas on jõelooke põhjaservas veel 25 m pikkune suhteliselt madalam paljandiosa, mis on kaldalt juurdepääsetav.
Liivakivisein on nelja sälkoruga lõhestatud viieks plokiks. Paljandi keskosas on veepinnal 2 ümara kujuga madalat koopaava, millest ülesvoolu jääb teravnurkne süvend. Koobaste sügavus ulatub paari meetrini, suurema koopa ava kõrgus 1,5 meetrini Allavoolupoolses osas on paljandi seinas jõevee pinnast 1,5 m kõrgusel koopataoline ni??.
Paljandist vahetult allavoolu on väikeste vahedega veel kaks väiksemat paljandit, mille kõrgus keskosas küünib 4-5 meetrini. Kokku moodustab see üle 200 m pikkuse jõelõigu. Enne Saesaare paisu ehitamist oli alates Piirioidu paest tegemist pideva paljandiga 700 m pikkusel lõigul, haarates ka kaks järgmist paljandit: Savioidu pae ja Mõtstare mäe.
KoostanudA. Kleesment 24.12.1999
SeisundHea. Allub asendi tõttu põrkepervel jõe erosioonile. Ligipääsmatuse tõttu kaldalt ja asendilt kaugel asustatud kohtadest , külastatakse teda põhiliselt ainult paadituristide poolt, kellele paljand on ilusaks maastikuelemendiks.
TähtsusTeaduslik, rekreatiivne. Üks ilusamaid ja pikemaid liivakiviseinu Kiidjärve ja Saesaare vahel.
UuritusKaardistati A.Ivaski poolt 1940.a. Piirioidu pae esimene geoloogiline lühikirjeldus on tehtud E.Mark-Kuriku poolt 1948.a. ja 1951.a. Paljandi koos allavoolu jäävate Savioidu pae ja Mõtstare mäega mõõdistas 1950.a. A.Verte. 70-ndatel aastatel uuris paljandis olevaid koopaid Ü.Heinsalu. Revisjonülevaatus tehti 1998.a. A.Kleesmenti poolt.
LoodusobjektPaljand (aluspõhja-)
Asukoht: peida ,kuva
Ürglooduse objekti kohanimiPõlva maakond, Põlva vald, Kiidjärve küla