Ramsari alad

Ramsari konventsioon on rahvusvaheline märgalade kaitset ja kasutamist reguleeriv rahvusvaheline kokkulepe. Eestis ratifitseeriti antud kokkulepe Riigikogu poolt 20.oktoobril 1993. aastal.

Ramsari konventsiooni kohaselt on märgalad: sood (nii looduslikud kui ka kunstlikud), nii seisu- kui vooluveelised, alalised või ajutised, mageda-, riim- või soolaseveelised veealad (sealhulgas merealad, mille sügavus ei ületa kuut meetrit). Algselt oli see kokkulepe mõeldud spetsiaalselt veelindude kaitseks, et luua neile nn. varjupaikade võrk. Konventsiooni teksti koostamise käigus sai selgeks aga, et sama oluline on ka märgalade kui elukeskkonna kaitse.

Ramsari konventsiooni kohta võib täpsemalt lugeda konventsiooni kodulehelt Kokku on Eestis 17 Ramsari ala, nendest 7 sisaldab mereala. 2017. aasta seisuga on Ramsari alade osakaal Eesti mereala pindalast 3%. Eestis on praegu rahvusvahelise tähtsusega märgalad:
1) Matsalu rahvuspark (liidetud Ramsari alade hulka 29.03.1994) - 48 610 ha;
2) Alam-Pedja looduskaitseala (liidetud 17.06.1997) - 34 220 ha;
3) Emajõe Suursoo ja Piirissaar (liidetud 17.06.1997) - 32 600 ha;
4) Endla looduskaitseala (liidetud 17.06.1997, laiendatud 2007) - 10 110 ha;
5) Hiiumaa laiud ja Käina laht (liidetud 17.06.1997) - 17 700 ha;
6) Muraka looduskaitseala (liidetud 17.06.1997, laiendatud 2007) - 13 980 ha;
7) Nigula looduskaitseala (liidetud 17.06.1997, laiendatud 2007) - 6 398 ha;
8) Puhtu-Laelatu-Nehatu märgala (liidetud 17.06.1997) - 4 640 ha;
9) Soomaa rahvuspark (liidetud 17.06.1997, laiendatud 2007) - 39 639 ha;
10) Vilsandi rahvuspark (liidetud 17.06.1997) - 24 100 ha;
11) Laidevahe looduskaitseala (liidetud 31.03.2003) - 2 424 ha;
12) Sookuninga looduskaitseala (liidetud 03.02.2006) - 5 869 ha;
13) Luitemaa (liidetud 27.01.2010) - 11 240 ha;
14) Agusalu (liidetud 27.01.2010) - 11 000 ha;
15) Leidisoo (liidetud 27.01.2010) - 8 178 ha;
16) Lihula (liidetud 27.01.2010) - 6 620 ha;
17) Haapsalu-Noarootsi (liidetud 08.02.2011) - 29 380 ha.

Aastatel 2004-2017 toimunud Ramsari alade kogupindala ja merala pindala muutus on näha allpoololeval graafikul:

Rahvusvahelise tähtsusega märgalade konventsiooni täitmise tähtsaimaks eelduseks on nende alade kaitse korraldamine. Selle eelduseks on kaitsekorralduskavade koostamine.