| Nimi | Sänna e. Purlaku e. Liivhavva koopad ja paljand |
| Asukohakirjeldus | Võru maakond, Rõuge vald. Pärlijõe oru vasakul veerul, otse Valga-Võru maanteelt Ihandust Rõugesse suunduva maantee ääres, 700 m üle Pärlijõe viivast sillast läände. |
| Kaitse | Ei ole looduskaitse all (?). Vääriks kaitsvate objektide hulka lülitamist koos vastava tähistuse paigaldamisega. |
| Kirjandus | Rumma.J. (peatoim.).1926. Võrumaa. Eesti II. Maateaduslik, tulunduslik ja ajalooline kirjeldus. Tartu, 498 lk., lk. 308.
Ivask A. 1962. Haanjamaa. Tallinn, Eesti Riiklik Kirjastus, 84 lk, lk. 48-49.
Kenk V., Ploom E. 1972. Siin-ja sealpool maanteed. Võru rajoon. Tallinn, "Eesti Raamat", 80lk., lk.51.
Heinsalu Ü. 1987. Eesti NSV koopad. Tallinn, "Valgus", 160 lk, lk. 128-130.
Ploom E. 1988. Pärlijõgi. Tallinn, "Eesti Raamat", 80 lk., lk.61.
Kallejärv T. 1992. Matkaradu Võru-ja Põlvamaal. Tallinn, Eesti Noorte Turismimaja, 152 lk, lk.41.
|
| Iseloomustus | Otse maantee ääres, sellest lõunapool on 18 m pikkune ja kuni 7 meetri kõrgune Gauja lademe Sietini kihistiku kahe avara koopaga paljand. Paljanduvad kollakasvalged, ülemises profiili osas vahekihiti roosakaspruunid hästi välja kujunenud tekstuuriga põimjaskihilised keskmiselt tsementeerunud liivakivid. Seeriate paksus on valdavalt 5-10 cm, ulatudes harva kuni 35 cm-ni. Paljandi ülemise 3,5-4 m ulatuses on rohkesti lainjaid roostepindu ning roostepruune vahekihte, mille paksus kõigub mõnest cm-st 10 cm-ni. Profiili alumises osas kvartsiveeriseid suurusega kuni 1 cm.
Koobastest on suurem idapoolne. 3 m kõrgune ja allosas 3 m laiune koopaava viib kahesopilisse konarlike seintega ruumi, mille idapoolne mööda 200 kraadilist lõhepinda kulgev sein on sammaldunud. Koopa sügavus ulatub siin 5 meetrini. Koopa põhjas on kõrge varisenud liiva kuhik, mistõttu põhi on tagaseina suunas järsult kallak. Vasakpoolne sopp, mille seinad on määratud põhiliselt suunaga 150 kraadi kulgevate lõhepindadega, on 3m sügavune ja tema kõrgus keskosas on ca 1,5 m.
Väiksem koobas asub 10 m kaugusel suuremast. Selle koonusekujuline ava on kõrgusega 2m ja laiusega allosas 1,5 m. Koobas laieneb keskosas 2 meetrini. Koopa sügavus on 4 m. Koopa seintes on rohkesti korrapäratu kujuga uurdeid. Seinte suund on määratud lõhepindadega, mille valdav suund on 200 ja 230 kraadi.
Koopad on tõenäoliselt kaevatud. Endisel ajal olevat perenaised siit valget liiva uuristanud puuanumate ja põrandate pesemiseks. Koobaste tänapäevane seis näitab, et seda pole enam ammu tehtud ja nad on pideva varisemise tulemusel pisitasa väiksemaks muutunud. Kirjanduse andmetel oli suurem koobas kunagi 10 meetri pikkune ja 8 meetri laiune süvend.
|
| Koostanud | A.Kleesment |
| Seisund | Rahuldav. Ümbrus kaunis puhas, koobastes mõnevõrra inimtekkelist risustust. |
| Tähtsus | Rekreatiivne, turistlik, teaduslik. Hea juurdepääsuga Gauja lademe Sietini kihistiku paljand, milles on kerge jälgida sellele tasemele iseloomulikke tekstuure. Turistidele muudavad paljandi atraktiivseks koopad, millesse sisenemiseks pole vaja spetsiaalset riietust. |
| Uuritus | Turistliku vaatamisväärsusena olid Sänna koopad tuntud juba käesoleva sajandi alguses. Esimene teadaolev geoloogiline kirjeldus on tehtud H.Viidingu poolt 1959. aastal. Täiendavalt kirjeldati tema poolt paljandit 1963. aastal, mil ta lülitas selle objekti üliõpilaste geoloogilise välipraktika marsruudi koosseisu (1963-68). H.Viiding on paljandis avanevaid liivakive ka mineraloogiliselt uurinud. Andmed on TTÜ GI fondides ja neid on Gauja ladet käsitlevates trükistes kasutanud H.Viiding ja A.Kleesment. Paljandis olevad koopad mõõdistas ja tegi nende kohta plaanid 80-ndate aastate esimesel poolel Ü.Heinsalu. Vaadeldav koobastega paljand on lülitatud turismimarsruutidesse, mille on põjustanud eelkõige asjaolu, et Pärlijõgi on olnud Eestis ainulaadne ebapärlikarbi leviala ning see orulõik oma järskude kallastega on selle jõe kauneim osa. Revisjonülevaatus tehti A.Kleesmenti ja E.Pirruse poolt 1998.a. suvel. |
| Loodusobjekt | Paljand (aluspõhja-) |
| Asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses: | Ava objekti asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses
keskkonnaportaal.ee/... |