Ürglooduse objektide andmete kuvamine

Ürglooduse objekt: Emaläte (Peraläte)Väljad: peida ,kuva
Kaitsealune alaOtepää looduspark (KLO1000559)
NimiEmaläte (Peraläte)
AsukohakirjeldusValgamaa. Puka vald. Otepää Looduspark, Arula sihtkaitsevöönd. Puka - Otepää mnt-st põhja pool "Arula kaupluse" bussipeatuse juurest algavat külavaheteed mööda 350 m kuni graniidist viidani. Allikas otse selle juures nõlva all.
KaitseEi ole üksikobjektina looduskaitse all. Paikneb Otepää Looduspargi Sihtkaitsevööndis alates 1996. a. Väärib kaitset ka üksikobjektina.
KirjandusWellner, A. 1922. Eesti hüdrograafia ülevaade. Tartu, lk. 41.
Kask, J. 1995. Miks Emajõgi ei alga Munamäelt? Eesti Loodus 11/12, lk. 359.
Mändoja, M. 1995. Arula Emaläte ja Emajõe algus. Eesti Loodus 11/12, lk. 358-359.
Treikelder, J. 1996. Emaläte Mellini atlases 200 aastat vana. Eesti Loodus 5/6, lk. 178.
Otepää Looduspark. Turism ja loodus. 1998. Kaart 1:40 000 koos selgitustega.
Eesti kaitsealad - geoloogia ja vesi. 1996. Otepää maastikukaitseala. Koost.: H. Kink Tallinn, TA Kirjastus, lk. 65-71.
IseloomustusArula sihtkaitsevöönd asub 10 km Otepää linnast lääne pool ja piirneb lõuna poolt Otepää - Puka maanteega. Sihtkaitsevööndisse kuuluvad Arula Perajärv - pindala 7 ha, sügavus 6 m; soine Vahejärv ja Kõllimägi. Perajärves avanevad põhjaallikad. Arula Perajärvest läänes on Emaläte, millest arvatakse Emajõgi alguse saavat. Allika vesi pärineb pinnakattest. Emaläte on tiigike (5x5 m), maksimaalse sügavusega 47 cm nõlvapoolses küljes, ülejäänud mõõdetud kohtades u. 10-15 cm. Tiigikesest voolab oja välja, vooluhulk 1998. a. augustis oli 7 l/s. Emalätte ja tee vahele jääb väiksemaid imbeallikaid, mis muudavad maapinna soostunuks. Emalättest voolav oja dreenib neidki. Emalätte vesi on selge, rauavaene. Allika ümber kasvavad ringina lepad. Emalätte lähedal asub ka allikatele kaevatud tiik, mille vooluhulk oli 1998. a. augustis 0,7 l/s ja selle vesi suubub Emalättest algavasse ojja, mis suubub Arula järve. Järvest voolab Arula oja Tornjärve, sealt väljavoolav Voki oja suubub Väike - Emajõkke.
Emaläte on kantud juba Mellini atlasse 200 a. tagasi. Fr.R. Kreutzwaldi (1844) arvates algab Emalättest Väike-Emajõgi. A. Wellneri (1922) arvates algab Väike-Emajõgi Nuustaku alevist 1,5 km edelapool, kuna sealne vesikond on suurem. Sama on kohalik arvamus.
Emaläte tähendab suurt allikat nagu Emajõgi suurt jõge.
KoostanudH. Kink, E. Andresmaa, K. Erg
SeisundHea. Graniidist viit.
TähtsusEsteetiline, maastikuline, turistlik, kultuurilooline. Võimalik Väike-Emajõe algus ehk Arula Emaläte on igal juhul üks Emajõe algustest.
UuritusA. Wellner, 1922 - hüdroloogilised uuringud;
Ü. Heinsalu, H. Anton, 1985 - esialgsed uurimised;
H. Kink jt., 1987-1991 - Otepää maastikukaitseala hüdrogeoökoloogilised uurimised;
E. Andresmaa, M. Kõiv, 1998 - revisjonülevaatus.
LoodusobjektAllikas
Asukoht: peida ,kuva
Ürglooduse objekti kohanimiValga maakond, Otepää vald, Arula küla