Ürglooduse objektide andmete kuvamine

Ürglooduse objekt: Neeruti mäed ja järvedVäljad: peida ,kuva
Kaitsealune alaNeeruti maastikukaitseala (KLO1000544)
NimiNeeruti mäed ja järved
AsukohakirjeldusKadrinast 3-4 km lôunas.
( LKR: 14.08.1998, 10:21:24 )
Kaitse<KAITSE>
Neeruti mäed on kaitse all alates 1959.a. kui maastikukaitseala. Asus Pandivere veekaitsealal. Seda ohustab kohati liiga intensiivne külastus, lôunaosas ka kruusa-liiva kaevandamine. Kaitsealal tuleb reguleerida turismi ja mitte lubada kruusa kaevandamist. Kaotada tuleb Neeruti môisa lähedal asuva mineraalväetise reostav môju, mis pôhjavee kaudu ilmselt reostab sinijärve. Vältida Neeruti järvede veekogumisala igasugust reostamist. 1998.a. vormistamata Neeruti Maastikukaitseala pindala 115 ha.

( LKR: 14.08.1998, 11:00:18 )
Kirjandus<KIRJANDUS>
1. Eesti järved. Tln., 1963.
2. Kas tunned maad. Tln., 1961.
3. Laugaste, R. Pandivere järvede hüdrokeemiast ja fütoplanktonist. - Keskkonnakaitse, 1990, 3, lk. 21-30.
4. Mäemets, A., Mäemets, A. Neeruti järved. - Eesti TA Loodusuurijate Seltsi aastaraamat, 64. Tln., 1976, lk. 92-136.
5. Mäemets, A. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977.
6. Rähni, E. Viimase mandrijää servamoodustised Pandivere kôrgustikul. ENSV TA Geoloogia Instituudi uurimused. Tln., 1961.
7. Varep, E. Neeruti mäed. - Looduskaitse teatmik. Tln., 1960.
8. Raukas, A., Rähni, E., Miidel. A. Kraevôje obrazovanie Severnoi Estonii. Tln., 1971(vene k.).
9. Joonuks, H. 1977. Rakvere rajoonis. Siin- ja sealpool maanteed. Tln., lk. 114-115.
Iseloomustus<ISELOOMUSTUS>
Esinevad klassikalised radiaalsed oosid koos iseloomulike oosilohkude ja järvenôgudega. Abs. kôrgused oosilagedel ulatuvad 126 m-ni, suhtelised kôrgused 25-30 m. Oosistu telgjoonel on oosid järsunôlvalised ja teravaharjalised, servaaladel - lamedamad ja lavajate lagedega. Oosilohud on sügavad ja soostunud vôi neis järved.
Tuntumad seljakud on Riistamägi, Tammemägi, Valgeristi mägi, Sadulamägi, Linnamägi, Tornimägi, Kuresöödi mägi ja Mustakatku mägi. Sügavaid orge peetakse Kalevipoja künnivagudeks.
Tähtsamad on Orajärv (2,8 ha, 4,3 m sügav), Eesjärv (2,7 ha, 3,1 m sügav), Tagajärv (3,2 ha, süg. 7 m) ja Sinijärv (1,2 ha ja süg. 4,3 m). Need on umbjärved, mis 1988.a. olid erinevat limnoloogilist tüüpi (Orajärv, Tagajärv - kalgiveelised meso- kuni eutroofsed järved. Eesjärv pehmeveeline mesotroofne järv. sinijärv hüpereutroofne düseutroofne järv). Järved on tugevasti mudastunud, kaldad soostunud. Varem pruuniveeline Orajärv on muutunud heledaveeliseks, endine düstroofne Sinijärv väga tugevasti rikutud biogeensete elementidega. ees- ja Tagajärves on veetase langenud ligi 1 m. Järvedest (eriti Eesjärvest) on leitud haruldasi planktereid. Pôhiliseks kalaks on särg ja ahven, leidub haugi, linaskit ja kokre.
Muistendid: järved on tekkinud Kalevipoja hobuse neerudest, järve pôhjas on suur kirst varandusega jne.
KoostanudKoostanud:R. Karukäpp; A. Mäemets
november, 1990.a.
(LKR: 14.08.1998, 10:52:13 )
SeisundHea. Järvede seisund üldiselt rahuldav, Sinijärve oma halb.

( LKR: 14.08.1998, 10:52:56 )
Tähtsus<TÄHTSUS>
Maastikuline, teaduslik (glatsiaalgeoloogiline), limnoloogiline, ökoloogiline, ôppeotstarbeline, tervistav. Ajalooline tähtsus on seotud linnamägedega /2/ (neist Sadulamägi pärineb I aastatuh. II poolest), kultuurilooline - Kalevipoja muistenditega. Väga oluline turismi ja puhkepiirkond.
LoodusobjektJärv
Asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses:Ava objekti asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses
keskkonnaportaal.ee/...
Asukoht: peida ,kuva
Ürglooduse objekti kohanimiLääne-Viru maakond, Kadrina vald, Jõepere küla
Lääne-Viru maakond, Kadrina vald, Kiku küla
Lääne-Viru maakond, Kadrina vald, Neeruti küla
Lääne-Viru maakond, Kadrina vald, Pariisi küla
Lääne-Viru maakond, Kadrina vald, Võduvere küla
Lääne-Viru maakond, Rakvere vald, Lasila küla
Lääne-Viru maakond, Tapa vald, Piisupi küla