Ürglooduse objektide andmete kuvamine
| Ürglooduse objekt: Lükati paljand | Väljad: peida
,kuva
|
|
| Nimi | Lükati paljand |
| Asukohakirjeldus | Pirita maastikukaitseala koosseisus (Pirita)
( kadri: 14.02.1997, 10:07:00 ) |
| Kaitse | Asub maastikulise kaitseala Pirita jõe ürgoru piirides. Võtta paljand kaitseala loodusmälestiste nimekirja. |
| Kirjandus | 1. Öpik, A. Über Scolithus aus Estland // Tartu Ülikooli Geoloogia Instituudi Toimetised. 1933. Nr. 29. S. 1-12.
|
| Iseloomustus | Paljandis pikkusega umbes 60 m on näha luiteliivade all alamkambriumi Tiskre ja Lükati kihistu liivakivid, aleuroliidid ja savid. See on Lükati kihistu tüüpläbilõikeks, millest paljandub sõltuvalt veetasemest jões 5,5-5,8 m. 1965.a. puuriti paljandi kirdetippu puurauk, et uurida kihistut kogu ulatuses. Selgus, et kihistu paksus on läbilõikes 16,5 m. Lükati ja Tiskre kihistu kontaktil võib näha käsijalgsete (Mickwitzia) kulutatud karbipoolmetest, lamedatest fosfatiseerunud veeristest ja liivast koosnevat nn. Mickwitzia konglomeraati, mis esineb läätsedena. Paljand on käsijalgse Paterina rara Gorj. tüüpleiukohaks.
Juurdepääs paljandile on hea. Paljand on Lükati kihistu stratotüübiks. Nimetus on pärit A. Öpikult 1933. aastast. Ta nimetas vastavaid kihte Lükati või Maarjamäe kihtideks. |
| Koostanud | Tallinna Linnavalitsus |
| Seisund | Rahuldav. Detailseks uurimiseks vajab puhastamist. |
| Tähtsus | Teaduslik, maastikuline, õppeotstarbeline. Lükati kihistu stratotüüp. |
| Uuritus | Kose-Lükati paljandit on kirjeldanud A.Öpik. Täiendavalt on seda puursüdamike abil uurinud Eesti TA Geoloogia Instituudi töötajad. Sealt kogutud materjalid on Tallinna, Tartu, Varszawa, Leningradi, Moskva, Helsingi jt. muuseumide kogudes. |
| Loodusobjekt | Paljand (aluspõhja-) |
| Asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses: | Ava objekti asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses
keskkonnaportaal.ee/... |
|
| Ürglooduse objekti kohanimi | Harju maakond, Tallinn |