Ürglooduse objektide andmete kuvamine

Ürglooduse objekt: Kaarnakivi, ka Pruudikivi, ArmumiskiviVäljad: peida ,kuva
Kaitsealune alaKaarna- e. Pruudikivi; Armumiskivi (KLO4000988)
NimiKaarnakivi, ka Pruudikivi, Armumiskivi
AsukohakirjeldusKunda kn., Vainupea rand Sagedi mk. Vihula metsandiku kv. 45.
KaitseLooduskaitse alla võetud sotsiaalministri otsusega 04. märtsil 1939. a. (RT nr. 21, lk. 438) Kaarna ehk Pruudikivi nime all (reg. nr. 348). Riikliku kaitse alla võetud vabariikliku tähtsusega objektina 1959. a. (reg. nr. 158) sama nime all.
Kirjandus1. Helmersen G. Studein über die Wanderblöcke und die Diluvialgebilde Russlands. II Lief. Mem. Acad. Sci. St.-Ptersb., 1882, VII Ser. t. XXX, No. 5. 56 s.
2. Lehbert, R. 1914. Wierländisher Strand, Kasperwiek und Umgebung. reval, 23 s.
3. Virumaa. 1924.
4. Eesti Loodusmälestusmärke. Koost. G. Vilberg. Trt., 1931.
5. Loodushoid ja Turism, 1939, nr. 5, lk. 288.
6. Looduskaitse teatmik. Koost. E. Kumari. Tln., 1960.
7. Joonuks, H. 1969. Siin ja sealpool maanteed. Rakvere rajoon. Tln.
8. Joonuks, H. 1969. Viru rannikul. Tln.
9. Laugaste, E., Liiv, E. Muistendid Vanapaganast. Tln., 1970.
10. Allese, E. 1975. Kaarnakivi. Eesti Loodus, nr. 8, lk. 494.
11. Joonuks, H. 1977. Rakvere rajoon. Tln.
12. Viiding, H. 1986. Suurte rändrahnude kirjeldamise juhend. Trt.
IseloomustusPorfüüritaoline gneissgraniitrahn, punakas, korrapäratu püramiidja kujuga, lagunenud kaheks osaks. Pikkus 10,6 m, laius 5,6 m, kõrgus 5,5 m, ümb. 24,5 m, maht 120 m3. Rahn on läbitud arvukatest lõhedest. Lõunapoolse tipu alla jääb kobas, kus võib varjuda vihma eest. Teda ümbritseb rida väiksemaid kive. Lõunast vaadatuna meenutab rahn avatud lõugadega looma pead, lääne poolt aga meenutab kivi terav nurk linnu nokka.
Rahvajutu järgi olla see kivi ühel udusel ööl Soomest Vainupea randa tulnud, hommikul istunud selle otsas kaaren. Õhtuti roninud rannapiigad kivi otsa ootama oma merelt saabuvaid peigmehi. Ka pulmade aeg ronitud kivi otsa. /11, lk 33/. Kaarnakivist veidi idas on 10,8 m ümbermõõduga rahn, kõrgusega ligi 2 m.
Muistendi järgi minevat kivi alt käik põrgusse, selle käigu kaudu käivat Vanapagan väljas /9, lk. 321/.
KoostanudH. Viiding 6. sept. 1986. a.
Täiendanud: K. Müürisepp 4. dets. 1990. a.
SeisundHea. Tuleks püstitada teeviitasid.
TähtsusTeaduslik (omapärane kivimitüüp), kinnismuistis, ökoloogiline, teadusajalooline.
UuritusEsimesena viitas trükisõnas "Vainupea kaheks purunenud rändrahnule" G. Helmersen, märkides selle kõrguseks üle 3 sülla ning tuues G. Gabrieli 1871. a. tehtud joonistuse kivst /1, lk. 25-26, joonistus tahv. IV, joon. 3/. Lühidalt kirjeldab rahnu "Pruudikivi (Brautstein, resp. Verlobungstein) nime all R. Lehbert /2, lk. 18-19, pilditahvlil joon. 1 ja 2 - G. Gabrieli joonistus ja dr. Blosfeldi foto/. Rahnu suuruseks märgitakse dr. Blosfeldi mõõtmiste järele 9,5 x 4,5 x 5,5, ü. 24,5 m. Neid andmeid korratakse ka koguteoses "Virumaa" /3, lk. 238/ ning G. Vilbaste töös "Eesti loodusmälestusmärke" /4, lk. 44/. Kaarnakivi looduskaitse alla võtmisel märgitakse rahnu mõõtmeteks 10,5 x 5,6 x 5,2 m, ü. 25,1 m /5, lk. 288/. Sama korratakse ka 1970. a. monograafias / 9, lk. 321/. Rahnu riikliku kaitse alla võtmisel 1959. a. näidatakse aga rahnu mõõtmeteks 10,5 x 4,5 x 5,5 m ja ü. 24,5 m /6, lk. 280/, milliseid andmeid kasutab ka E. Allese 10/, kes toob ka selle objekti fotod. Rahnust kirjutab ka H. Joonuks /7, 8, 11/. Kaarnakivi uuris H. Viiding 1973. a ning andis rahnu mõõtmed ja foto 1986. a. /12, lk 46 ja 62 foto pilditahvlil/. H. Viidingu pildistatud /1/ värvusdiapositiiv rahnust säilitatakse TA Geoloogia Instituudis.
Nime "Pruudikivi" teavad ainult mõned üksikud ja tulnud sellest, et kunagi varem suvitajate teenijad kivi juures viibides olevat rääkinud, et kes kivi otsa pääseb, see saab pruudiks.
LoodusobjektRändrahn, kivi
Asukoht: peida ,kuva
Ürglooduse objekti kohanimiLääne-Viru maakond, Haljala vald, Vainupea küla