Ürglooduse objektide andmete kuvamine

Ürglooduse objekt: Suislepa paljand ja koobasVäljad: peida ,kuva
Kaitsealune alaSuislepa paljand (KLO4001090)
NimiSuislepa paljand ja koobas
AsukohakirjeldusSuislepa kol,Viljandi-Pikasilla mnt.lähedal Õhne jôe vasakul kaldal,Suislepa pargis
KaitseOn lülitatud paljandina Viljandimaa looduskaitse all olevate üksikobjektide nimekirja. Tuleks paigaldada ka kaitset tähistav silt. Kaitse säilitada.
KirjandusOrviku K., 1935. Viljandimaa aluspôhi ja pinnakate. Tartu, 22 lk.
Joost R. 1973. Siin-ja sealpool maanteed. Viljandi rajoon. - Tallinn, 96 lk.
Heinsalu Ü, 1987. Eesti NSV koopad. Tallinn, 160 lk.
Lapp H. 1997. Viljandimaa loodus. - Viljandi,52 lk.
IseloomustusAruküla lademe Tarvastu kihtide ülemise osa paljand. Ligikaudu 15 m ulatuses ja kuni 2 m paksuses paljanduvad kollakaspunased pôimjaskihilised keskmiselt tsementeerunud liivakivid.
Paljandi seinas on kahe avaga 14 m pikkune vinklikujuline vôlvja laega tunnelilaadne maa-alune käik, mille pôhjapoolne ava on vôlvjas, 90 cm kôrge ja allosas 80 cm lai, lôunapoolne ava aga ainult 30 cm kôrge ja 50 cm lai. Koobas on inimesele läbitav kuni lôunapoolse avani. Käigu laius on 0,9-1,2 m , kôrgus ulatub keskosas 1,3 m-ni. Kohalike elanike hulgas on ta tuntud Kaljukoopa nime all.
Käik on kahtlemata inimese poolt kaevatud. Legendi järgi lasi koopa teha 1695-97.a. näljaajal kohalik môisnik oma talupoegadel, et nad selle tööga tasuksid môisa aidast saadud vilja eest. Arvestades koopa väikest mahtu pole see eriti tôenäoline. Ometi viitab sellisele seosele Jakob Tamm 1890.a. kirjutatud ja koopale pühendanud luuletuses "Urgas", kus muu-hulgas on öeldud:
" Nälg ununend, mis rahvast vaevanud;
nüüd ônnel hôiskab keel....
Kuid urgas see, mis kehvad kaevanud,
on alles, alles veel."
1968.a. asetati Suislepa kooli poolt koopa juurde mälestuskivi, millel on tekst:
"Suur näljahäda Suislepas 1695-1697."
KoostanudA.Kleesment
SeisundHea. Pole looduskaitseobjektina tähistatud, on aga kergelt bussi vôi autoga juurdepääsetav. Ümbrus puhas.
TähtsusTeaduslik, rekreatiivne, kultuurilooline. Aruküla lademe Tarvastu kihtide ülemise osa paljand. Hea juurdepääsuga kultuurilooline turismiobjekt.
UuritusDevoni punase liivakivi olemasolu Suislepas oli teada sajandi algul L.von Mühlenile. K.Orviku kirjeldas paljandit käesoleva sajandi 30-ndail aastail. H.Viidingu koopa ja paljandi kirjeldus on pärit 1957 aastast, 1958.a. on paljandit kirjeldanud E.Mark-Kurik ja A.Kleesment. Paljandist on tehtud mineraloogilisi analüüse. Analüüsi tulemused on Tallinnas GI andmebaasis ja neid on kasutatud H.Viidingu ja A.Kleesmenti poolt Aruküla ladet käsitlevates töödes. Ilmselt on koobast ja paljandit külastanud ka Ü.Heinsalu. 1996 külastas paljandit ja koobast A.Vellak, teostades siin morfomeetrilisi môôdistusi. Paljandi revisjonülevaatus ja môôdistamine tehti A.Kleesmenti ja E.Pirruse poolt 1997.a. suvel.
LoodusobjektPaljand (aluspõhja-)
Asukoht: peida ,kuva
Ürglooduse objekti kohanimiViljandi maakond, Viljandi vald, Suislepa küla