Nimi | Meelva soo |
Asukohakirjeldus | Põlva maakond. Räpina vald. Moostest 4 km ida-, Räpinast 4 km loode- ja Lämmi järvest 7 km läänepool. |
Kaitse | Alates 1981. a. sookaitseala pindalaga 1827 ha, 1998. a. maastikukaitseala pindalaga 1654 ha. |
Kirjandus | Truu, A., Kurm, H., Veber, K. 1964. Eesti NSV sood ja nende põllumajanduslik kasutamine. - Rmt.: Eesti NSV sood. Tallinn, lk. 108-110.
Kas tunned maad. 1965. Koost. E. Varep. Tallinn, Eesti Raamat, lk. 654.
Mäemets, A. 1975. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tallinn, Valgus, lk. 120-121.
Orru, M. 1995. Teatmik. Eesti turbasood. Eesti Geoloogiakeskus. Tallinn, lk. 182-183.
Ranniku, V. 1981. Sookaitsealad Eesti NSV-s. - Informatsiooniseeria XIV. Keskkonnakaitse, lk. 1-6.
Eesti sood. 1988. Koost. U. Valk. Tallinn, Valgus, lk. 227, 273.
Nature conservation in Estonia. 1994. Comp. K. Peterson. Huma.
Zingel, H. 1998. Kaitsealad uuenevad. - Eesti Loodus, 8. Keskkonnaministeeriumi Teataja, lk. 74-75.
Estonian Wetland Inventory 1997. 1998. Comp.: E. Leibak. Tartu, lk. 117-118.
Andresmaa, E., Kink, H., Orru, M. 1999. Eesti soode hüdrogeoökoloogia. Tallinn, TA Kirjastus, lk. 121.
Orru, M., ?irokova, M., Veldre, M. 1992. Eesti turbavarud. Tallinn.
|
Iseloomustus | Meelva soo asub jääjärve tasandiku nõos ja on tekkinud madalaveeliste jäänukjärvede soostumisel Kagu-Eesti lavamaa ja Peipsi madaliku siirdealal, jääjärve (Suur-Peipsi) liivasel tasandikul. Toitub sademetest, soovee eesvooluks on Naha järv, Lutsu ja Võhandu jõgi ning Meelva ja Saareküla järved. Soovesi toidab järvi ka maasiseselt. Soovee keemiline koostis (1998): pH - 3,58; NH4-N<0,01; NO3-N<0,02; Cl - 1; SO4 - 0,05; Ca - 1,09; Fe - 1,8 ja Mg 0,25 mg/l. Seega on vesi happeline, vähese mineraalainete sisaldusega, ka N ühendeid on ebatavaliselt vähe. Ainult lääneosas on soos turbakihi all 0,5 m paksune isoleeriv järve mudakiht. Turba maksimaalne paksus on 7,0 m, keskmine - 3,5 m. Soo piires on 31 mineraalmaa saart (330 ha), ning arvukalt järvi: Padojärv (3,6 ha), Saareküla järv (9,8 ha), Meelva järv (78,7 ha) ja rabajärved. Soo pindala on 3887 ha, sellest moodustab maastikukaitseala 1654 ha (1998.a.). Madalsoo lasundit on 1205 ha, siirdesoo lasundit 25 ha ja rabalasundit 2657 ha. Raba hõlmab üle 90% pindalast, levinumaks on puis- ja puis-älveraba, leidub lagedat älveraba. Madalsoo lasund levib õhukese turbakihina soo äärealadel, valdab puu-tarnaturvas. Siirdesoo lasundi moodustab puu-sfagnumiturvas. Rabalasundis, mille maksimaalne paksus on 6,6 m valdab puu-sfagnumiturvas. Turvast toodeti soo lääneservas aiandus- ja alusturbaks. Soo on maastikuliselt huvitav järve, soosaarte ja sopilise kontuuri tõttu. Oluline puhta vee reservuaar, rändlindude pesitsuspaik, jõhvika kasvukoht.
Meelva soo kagupiiril on omapärane samanimeline järv (vt. Meelva järv). Soost ida pool paikneb ajaloomälestis - Kureküla Linnamägi.
|
Koostanud | H. Kink, E. Andresmaa, K. Erg 15.02.1999 |
Seisund | Hea. Turbatootmise väljaku kuivendussüsteemide võimalik mõju kaitseala keskosas. Säilitada veekaitselistel eesmärkidel ja turismiobjektina maastikukaitseala piires. |
Tähtsus | Maastikuline, (järved, älved, soosaared, sopiline kontuur), veekaitseline (soovee ja järvede seos), turistlik. Geoloogiline - moodustunud jääjärve nõo soostumisel. Haruldaste taimede kasvukohana omab ökoloogilist tähtsust. |
Uuritus | H. Kurm, K. Veber, 1960 - turbauuringud;
Eesti Geoloogiakeskus, 1976 - turbauuringud;
E. Andresmaa, M. Kõiv, 1998 - revisjoniülevaatus.
|
Loodusobjekt | Sood |
Asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses: | Ava objekti asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses keskkonnaportaal.ee/... |
Ürglooduse objekti kohanimi | Põlva maakond, Põlva vald, Savimäe küla Põlva maakond, Põlva vald, Suurmetsa küla Põlva maakond, Põlva vald, Säkna küla Põlva maakond, Põlva vald, Terepi küla Põlva maakond, Räpina vald, Kõnnu küla Põlva maakond, Räpina vald, Leevaku küla Põlva maakond, Räpina vald, Meelva küla Põlva maakond, Räpina vald, Mägiotsa küla Põlva maakond, Räpina vald, Saareküla küla Põlva maakond, Räpina vald, Toolamaa küla |