| Nimi | Simuna meteoriidikraater |
| Asukohakirjeldus | Lääne-Viru maakond, Avanduse vald. Simuna asulast 2 km põhjaloodes asuva Orguse küla äärses põlismetsas, endise rohtuva metsatee ääres. Parim juurdepääs Pudiverest Simunasse kulgevalt maanteelt, kus metsani jõudes siirduda metsaäärset teed mööda ida pool asuva kõrgepingetrassini, millelt algabki vaevumärgatav metsatee ida suunas (üksiktalu lähistelt). Seda mööda minnes jõuabki 200 m järel kraatrisüvendini. |
| Kaitse | Looduskaitselised meetmed on korraldamisel ja tekitavad samas vastakaid mõtteid. Väikesemõõtmelise vormina ei talu kraater suuremat loodusturismi koormust, ka järelvalve korra tagamiseks on raskendatud. Vormil puudub ka meeliülendav atraktiivsus, küsitav on samuti täiendavate uuringutööde otstarbekus. Harukordse meteoriitikailminguna pakub huvi eelkõige erialainimestele, kellele tuleks juurdepääs säilitada võimalikult pika aja jooksul, ilmselt struktuuri olemasolu laiemalt propageerimata. |
| Kirjandus | Kipper A. 1937. 1937. a. 1. juuni meteoorist. Eesti Loodus, 4.
Kipper A. a937. 1937. a. 1. juuni meteoorist. Tartu Ülikooli Tähetorni Kalender 1938. aastaks.
Bronštein V. A. 1991. 1. juuni 1937. a. bliidist ja Simuna kraater. Astronomitšeski Vestnik, 1 (vene k.).
Pirrtus E., Tiirmaa R. 1991. Kas Vorumaa boliid jõudis Maale? Eesti Loodus, 4. |
| Iseloomustus | Väike 8,5 m läbimõõdu ja 1,9 m sügavune lohkvorm kuni 0,3 m kõrguse vaevaltmärgatava ringvalliga selle ümber. Lohk asub kuusemetsas, on avatud puhastusraiega, kuid on oma algilmelt mõnevõrra muutunud varasema olmeprahi paigutuse, raietööde, uurimiskraaviga avamise ja taimkatte pideva uuenemise toimel.
Vormi on tekitanud 1. juunil 1937.a. Viru-Roela kohal atmosfääri tihedates kihtides plahvatanud boliidi maapinnale langenud osa.
Kraatri juures on sündmust selgitav stend ja puhkekoht, kraatri juurde juhatavad viidad.
|
| Koostanud | E. Pirrus. 01.06.2005. a. |
| Seisund | Rahuldav, kuid looduslike protsesside toimel pidevalt halvenev. Ümbrus hooldatud, ent taimsetikuga kinnikasvamisele kalduv. Raiega avamise tulemusel on kahjustunud ümbritsev puuderinne: kuivanud mitmed lähikonna kuused. Olemas selgitav stend, puhkenurgake ja juurdepääsu tähistavad viidad. |
| Tähtsus | Teaduslik. Eesti väikseim meteoriidi tekitatud kraater, mille tekkeaeg on täpselt teada. Peale sellise suurusega kraatri ehituse erijoonte esiletoomise võimaldab Simuna kraater jälgida ka pudedasse pinnasesse tekitatud lohkvormi hääbumisdünaamikat. |
| Uuritus | Meteoriidi võimalikke langemiskohti otsiti juba 1937. a., kuid positiivse tulemuseta. A. Kipper fikseeris küll mitmete pealtnägijate andmeil suitsujugade laskumisest plahvatuskohast maapinna suunas, neist ühe koguni Orguse metsa kohal, kuid sündmuse otseseid tõendeid sellel alal ei leitud.
1984. a. teatas kodu-uurija H. Ross Geoloogia Instituuti omapärasest süvendist Orgusel, mida ta pidas meteoriidi tekitatuks (vastukajana 1984. a. ajakirjas Eesti Loodus ilmunud meteoriiitikaalastele kirjeldustele). Instituudi uurimisrühm tegi järgmisel aastal süvendi esialgse ekspertiisi ja välistas vormi tekitamise võimaluse karstumisprotsessil või viimase sõja pommilehtrina.
1986. a. tegi uurimisrühm E. Pirruse ja R. Tiirmaa osavõtul kraatri detailse uuringu koos loodimis- ja kaevamistöödega ning tuvastas vormi tõenäolise meteoriitse tekkeviisi. Tugeva pidepunkti sellele andsid täpsustatud andmed süvendi tekkimisaja kohta, mis üheselt osutasid 1937. aastale. Pöördumine meteoriidiballistika spetsialisti V. A. Bronšteni (Moskva) poole ei välistanud samuti ühe osa Viru-Roela boliidi jõudmisest maapinnale, Lisandus veel Ü. Tähiste usaldusväärne teade ühe väikekeha langemisest maapinnale küll teises kohas, kuid siiski boliidi tükkide võimalikus hajumisoeroolis. Neile ühtuvatele andmetele tuginebki struktuui kosmogeenne interpretatsioon, mida ei ole kummutanud ka teiste spetsialistide hilisem tutvumine kraatriga. |
| Loodusobjekt | Meteoriidikraater |
| Asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses: | Ava objekti asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses
keskkonnaportaal.ee/... |