Ürglooduse objektide andmete kuvamine

Ürglooduse objekt: Seljandik Kalevipoja tee = Suur PeenarVäljad: peida ,kuva
NimiSeljandik Kalevipoja tee = Suur Peenar
AsukohakirjeldusTartumaa. Laeva vald. Saare vahtkond kv.54. Tallinn - Tartu maantee Laeva tanklast 3,5 km Tallinna poole jäävast teeotsast on edela suunas Purreto taluni 2 km. Talu juurest viib 2,5 km rada üle Loksu oja läbi siirdesoo edela suunas kuni lagerabani. Pärast magistraalkraavi ületamist, kui rada kaob, tuleb keerata loodesse. 0,5 km kaugusel peale kraavi ületamist on kirde - edelasuunaline metsasiht (post 54) ja loode - kagusuunalise seljandiku kagupoolne algus.
KaitseAsub Alam-Pedja looduskaitseala kirdepiiril ja kuulub kaitseala sisse. Vältida lageraiet.
KirjandusMarkus, E. 1937. Peenar Põltsamaa ja Kärevere piiril. - Looduskaitse, I.
Tartu Metsamajandi järelvalvepiirkonna looduskaitseobjektid. Käsikiri KM-s. Tallinn 1984. (koostanud M.Raid).
Kirt, K. Tartu rajoon. Siin- ja sealpool maanteed. Tln., 1988, lk. 35.
IseloomustusSoomassiivi mattunud Suur-Võrtsjärve muistsed rannamoodustised. Seljandikest ehk peenardest on üks (vt. joonis) sirge, selgepiiriline ja kitsas (10-30m) ning suhteliselt kõrge (kuni 3,5m) ja umbes 4 km pikk. Piki seljandikku kulgeb kunagine metsaveotee. Teised "peenrad" on ebamääraste kontuuridega ja rabamaastikus jälgitavad vaid taimkatte muutuste järgi. Liivast koosnev seljandik on kaetud peamiselt põliste mändidega. Korduvalt on siin mainitud kotkaste pesapaiku (Markus, 1937; metsatakseerkirjeldused 1983. aastal).
Muistendi järgi olla Kalevipoeg siit läbi minnes tüdinenud soos sumpamisest ja hakanud ehitama teed. Töö jäänud siiski pooleli.
KoostanudR.Karukäpp
SeisundHea. Ei ole ohustatud. Tähistus puudub. Vaatamata objekti suurtele mõõtmetele on raskesti leitav ja juurdepääs on keeruline ning aeganõudev.
TähtsusMaastikuline, üksluises Laeva raba maastikus kontrastselt esiletulev ja tähelepanu äratav vorm. Teaduslik, fikseerib kungise suurjärve rannajoone asendi ja võimaldab analüüsida maastiku muutusi umb. 70 aasta vältel, kuna esimesed kirjeldused on registreeritud juba 1924.aastal (Markus, 1937). Kultuurilooline (Kalevipoja-aineliste muistenditega seotud).
UuritusE.Markuse (1937) andmeil on soostumise arengut seljandiku ümber uuritud juba 1924. aastal.
Kolmekümnendatel aastatel on uurinud E.Markus (1937).
1983. a. on metsa olukorda kirjeldatud metsatakseerimise käigus. 1984. a. on seljandikku kirjeldanud M.Raid Tartu Metsamajandi looduskaitseobjektide revisjoni käigus.
Praegust seisundit hindas 13.09.99. R. Karukäpp.
LoodusobjektRannavallid, rannamoodustised
Asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses:Ava objekti asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses
keskkonnaportaal.ee/...
Asukoht: peida ,kuva
Ürglooduse objekti kohanimiTartu maakond, Tartu vald, Siniküla
Tartu maakond, Tartu vald, Valmaotsa küla