| Nimi | Ihandu (Iändu) liivakivipaljandid |
| Asukohakirjeldus | Võru maakond, Rõuge vald. Pärlijõe järsul vasakul kaldal. Valga-Võru maanteelt tuleb Ihandu teeristist keerata Rõuge teed mööda läände. 100 m pärast tuleb külavaheteed mööda pöörata põhja. Viimast pidi jõuab 200 m järele jaanituleplatsina tuntud künkani, mis jõepoolsel järsul küljel ongi paljand. Laskumine paljandini on kaunis raske: seda on võimalik teha ettevaatlikult laskudes mööda järsku oruperve või ülesvoolu otsast liginedes läbi rägastiku. Korralikku rada paljandini ei vii. |
| Kaitse | Ei ole looduskaitse all. Pole vaja ilmselt ka mingeid samme astuda, sest inimese tegevus seda paljandit raske ligipääsetavuse tõttu ei ohusta, looduslikke protsesse pole aga võimalik peatada. |
| Kirjandus | Kenk V., Ploom E. Siin- ja sealpool maanteed. Võru rajoon. Tallinn, "Eesti Raamat", 80 lk., lk. 51-53.
Heinsalu Ü. 1987. Eesti NSV koopad. Tallinn, "Valgus", 160 lk., lk. 130.
Ploom E. 1988. Pärlijõgi. Tallinn, "Eesti Raamat", 80 lk., lk. 61.
Kallejärv T. 1992. Matkaradu Võru ja Põlvamaal. Tallinn, Eesti Noorte Turismimaja. 152 lk., lk. 41.
|
| Iseloomustus | Pärlijõe järsul põrkepervel on järsak kõrgusega ca 20 m. Järsaku alumises osas, jõe pinnast 1,5-2,5 m paljanduvad 15 m pikkusel lõigul Gauja lademe Sietini kihistiku valged põimjaskihilised liivakivid. Põimjad seeriad on eraldatud lainjate roostepindadega. Paljandis võib jälgida kuni 4m tüsedust profiili. Paljandi lõunapoolses otsas on huvitav 3 meetri kõrgune sammasjas eraldisvorm, mis on paljandist eraldunud mööda lõhepinda suunaga 340o. Paljandi ja samba vahel on 10-20 cm laiune lõhe. Samba külje pikkus on 60 cm.
Paljand on viimastel aastakümnetel allunud intensiivsele kinnikasvamisele. 1957. aastal on paljandi kõrguseks olnud 15,3 m. Paljandi ülemises osas avanesid valkjashallid ja kollakad liivakivid roostepruuni liivakivi ja savi õhukeste vahekihtidega. Kohati on ka praegu järsul oruveerul kvaternaarne kate õhuke ning labidaga puhastades on võimalik kätte saada märkimisväärne profiil. Paljandis on kirjanduslikel andmetel vanasti olnud ka koopad.
Ihandu mäel on kohalike elanike Jaanituleplats. Selle mäe vaadeldava järsakuga on seotud "Turaida Roosi" meenutav pärimus, mis räägib nagu oleks siit alla hüppanud nägus Mai-nimeline mõisa teotüdruk, et pääseda julma Sänna mõisa kupja lähenemiskatsetest.
|
| Koostanud | A.Kleesment |
| Seisund | Halb. On pidevas kinnikasvamise ohus loodusliku risustumise tõttu. |
| Tähtsus | Teaduslik, rekreatiivne, rahvapärimustega seotud. Huvitavate tekstuuridega Gauja lademe Sietini kihistiku paljand. |
| Uuritus | Esimene teadaolev ja siiani kõige detailsem geoloogiline kirjeldus on tehtud T.Tenneni poolt 1957. a. ja on toodud tema TÜ GI raamatukogus säilitatavas diplomitöös. Paljand on leidnud ära märkimist paljudes Võru rajooni käsitlevates turismialastes trükistes ja ta on lülitatud tänapäeva matkaraja objektide hulka. Ilmselt on teda aga viimastel aastakümnetel vähe külastatud. 1998. a. suvel tegi koos K. Kirsimäega paljandis liivakivide tekstuuri uurimusi Rootsi Göteborgi ülikooli teadur P. Plink. Revisjonülevaatuse teostas samal ajal
A. Kleesment.
|
| Loodusobjekt | Paljand (aluspõhja-) |
| Asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses: | Ava objekti asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses
keskkonnaportaal.ee/... |