| Nimi | Helme allikas (Arstiallikas, Pärliallikas) |
| Asukohakirjeldus | Valgamaa. Helme vald. Helme ordulinnuse varemed. Parkimisplatsil viidad ja rajad koobaste, lossi ja allika juurde. |
| Kaitse | Looduskaitse üksikobjekt Helme koopad (13.03.1959. a. ENSV MN korraldus nr. 331-k, lisa 3). Helme allikate kohta tehtud ettepanek 1976. a. (Heinsalu, Karise) võtta looduskaitse alla. Ohvriallikas on arvel arheoloogiamälestisena. Kaitse säilitada. |
| Kirjandus | Kas tunned maad. 1965. Koost.: E. Varep. Tallinn, Eesti Raamat, lk. 603-606.
Mägi, H., Veri, K. 1976. Valga rajoon. Siin- ja sealpool maanteed. Tallinn, Eesti Raamat, lk. 78-79.
Heinsalu, Ü., Karise, V., Timm, T. 1976. Looduskaitset vajavad allikad Eesti NSV-s. - Rmt.: Eesti NSV maapõue kaitsest. Tallinn, Valgus, lk. 92-93.
Heinsalu, Ü. 1987. Eesti NSV koopad. Tallinn, Valgus, lk. 89, 114-117.
Valga rajoonis. 1987. Koost. ENSV TA Kodu-uurimise Komisjon. Osa: Loodus. Lk. 34-46.
Salm, H. 1998. Tõrva, Helme, Hummuli. Tallinn, Maalehe Raamat, lk. 50, 56-57.
|
| Iseloomustus | Keisrioru veerul Helme ordulossi varemetest põhja pool asuvad Helme koopad, mis on algselt uuristatud põhjavee poolt, hiljem inimkätega laiendatud. Paljandub Burtnieki lademe kollakashall liivakivi. Maa-aluste käikude põhjas avanes kohati põhjavesi.
Varem koosnes koobastik 7 käiguga ühendatud ruumist, praegu 3. Koopad olid kuni 3 m kõrged. Suurim neist kannab nimetust Vanakurja vats. 1998. a. allikavee tegevuse jälgi koopas ei tuvastatud.
Läheduses, Helme pargi lossivaremete juures on puitraketega (0,6x0,6 m, rakete sügavus 55 cm) langeallikas (tähistatud tahvliga "Helmede allikas"). Allikas avaneb 3 m ülevalpool, voolusäng laotud kividest. Vooluhulk 22. V 1975. a. oli 1 l/s, allikat kasutatakse joogiveena. Vooluhulk 1987. a. augustis oli 0,1 l/s, sügavus 0,5 m, veetemperatuur 8,2o; 1998. a. augustis mõõdetud vooluhulk oli ligikaudu 0,1 l/s. Ohvriallikas. Vanasti olevat allikasse raha ja pärleid visatud, millest ka nimi - Helmede allikas. Arheoloogiamälestis II aastatuhat, kaitse all. Allika juures oli muistne hiis, kus rahvas käis ristineljapäeval ja esimesel suvistepühal ohverdamas. Allikavesi oli rohuks "seitsme tõve vastu" (siit lisanimi "Arstiallikas"). Noored neiud pidid oma ilu säilitamiseks pärleid ohverdama (siit lisanimi "Pärliallikas").
|
| Koostanud | H. Kink
E. Andresmaa
K. Erg |
| Seisund | Hea, olemas tähistus, matkarajad, sageli külastatav. |
| Tähtsus | Geoloogiline - liivakivides põhjavesi koobaste moodustajana, maastikuline, turistlik, arheoloogiline. Hästi säilinud ajaloomälestis. |
| Uuritus | Ü. Heinsalu, 1975 - esialgsed uurimised;
E. Andresmaa, M. Kõiv, 1998 - revisjoniülevaatus.
|
| Loodusobjekt | Allikas |
| Asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses: | Ava objekti asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses
keskkonnaportaal.ee/... |