Ürglooduse objektide andmete kuvamine
| Ürglooduse objekt: Pirita jõeorg | Väljad: peida
,kuva
|
|
| Nimi | Pirita jõeorg |
| Asukohakirjeldus | pirita linnaosas, maa-ala piki Pirita jõeorgu Tallinn-Maardu põhjapoolsemast raudteest kuni Pirita sillani laiusega kummalegi poole jõge 300 m.
Asukoht: Eesti Põhikaart (02.02.2006 Anu Jürgenson) |
| Kaitse | On kaitse all kui maastikuline keeluala Eesti Nsv MN määrusega nr. 242, 11. juulist 1957.a. ja nr. 119, 6. aprillist 1959.a. ja selle lisaga nr. 2. 2002. aastast maastikukaitseala. |
| Kirjandus | 1. Tammekann, A. The Baltic Glind. A Geomorphological Study // Publ. Inst. Univ. Tartu. Geogr. 1940. Nr 24. 103 pp.
2. Künnapuu, S. pirita jõe alamjooksu oru genees//Eesti Geograafia Seltsi Aastaraamat 1957. Tln. 1957. Lk. 74-87.
3. Künnapuu, S. Pirita jõe org. Geoloogia ja geomorfoloogia//Pirita. Tln. Eesti Raamat. 1971. Lk. 12-32.
4. Künnapuu, S. jt. Iru looduse õpperada//Looduse õpperajad. Tln. Valgus. 1986. Lk. 92-100.
5. Varep, E. Pirita jõe org//Looduskaitse teatmik. Tln. 1960. Lk. 49-52. |
| Iseloomustus | Kaitset vajaval alal paikenb Pirita jõeorg iru ja Väo klindineemikute vahele jäävas vanas vagumuses, Irust pärivoolu - klindiesisel tasandikul. Org on lõikunud läbi suhteliselt õhukese pinnakatte selle all lamavatesse aluspõhja kivimitesse, mis siin-seal paljanduvad oru veerudel. Tuntuim on Lükatil oru vasakul veerul asetsev kambriumi (Lükati kihistu) savide ja aleuroliitide paljand. Ka ordoviitsiumi karbonaatsete ja terrigeensete kivimite väikesed palandid Iru ja Nehatu vahel ei ole orus haruldased. Kvaternaarsetest setetest paljanduvad orus viimasest jääajast pärit moreen ja viirsavid, Läänemere erivanuselised merelised setted ja veel luited - tuuletekkelised setted, eriti Kloostrimetsa ümbruses.
Pirita jõeorgu iseloomustavad silmapaistev sügavus (alamjooksul kuni 20 m), suur lang (Kloostrimetsa kärestikul üle 4 m/km), kohati tähelepandavalt suur looklevus, madal ja rohkete rändkividega kärestikuline jõesäng ja kitsas lamm. Ristiprofiililt on org lähedane V-orule, ainult kohati muutub org laiemaks (200-300 m) lammoruks. Tänu intensiivsele maatõusule on meretaseme alanemise tõttu Pirita jõgi pikenenud ja valitseva põhjaerosiooni tulemusena pidevalt sügavnenud. Selle tõttu on kujunenud jõe kumer pikiprofiil. Oru veerudel on 5-6 Litoriinamere lõpu ja Limneamere staadiumil kujunenud erosiooni terrassi. Kuni 1,5 m kõrguse lammi moodustavad jõesetted, millede paksus tavaliselt ei ületa 1-2 m. Org on noor ja hakaks kujunema Antsülusjärve taandumsie ajal. Orus on rida piirdkõrgendikke (Pirital, Kloostrimetsas, Irus). |
| Koostanud | A. Miidel 15.06.1991 (parandused 2002) |
| Seisund | Rahuldav. Asub suure linna külje all, palju maju ja teisi ehitisi. Tuleks piirata majanduslikku ja ehitustegevust. |
| Tähtsus | Teaduslik, maastikuline (Põhja-Eesti rannikualade geoloogilise arengu selgitamiseks), arheoloogiline (Iru linnus), õppeotstarbeline ja rekreatiivne. |
| Loodusobjekt | Ürgorg |
| Asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses: | Ava objekti asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses
keskkonnaportaal.ee/... |
|
| Ürglooduse objekti kohanimi | Harju maakond, Jõelähtme vald, Iru küla
Harju maakond, Tallinn, Lasnamäe linnaosa
Harju maakond, Tallinn, Pirita linnaosa
Harju maakond, Viimsi vald, Laiaküla küla |