Ürglooduse objektide andmete kuvamine

Ürglooduse objekt: Koeri seljakVäljad: peida ,kuva
NimiKoeri seljak
Asukohakirjeldus2 km Tôhela järvest loode pool, Paaderma jôest 2 km läänes, Tammiste - Koeri suurvoore lael.
( LKR: 20.12.1997, 12:24:26 )
Kaitse<KAITSE>
Ei ole looduskaitse all. Pinnavorm tuleks säilitada: piirata
kaevandamist ning vältida uute kruusaaukude rajamist ja
pinnavormi muud tehislikku muutmist.

( LKR: 10.01.1998, 15:47:55 )
Kirjandus<KIRJANDUS>

Iseloomustus<ISELOOMUSTUS>

Suhteline kôrgus (5-20 m) suureneb loodest kagusse.
Absoluutne kôrgus kaguosas ulatub 45,3 meetrini. Loodeosas on
pinnavorm kitsam ja teravama harjaga ning nôlvadel on väga palju
rändrahne ja kivikülve. Ka suuri, enam kui 10 m ümbermôôduga
rahnusid. Pinnavormis on 3 kruusaauku. Setete jämedamas frakt-
sioonis (rahnud, veerised) domineerib tardkivimite materjal (umb.
80%), peenemas veeriste fraktsioonis on rohkem karbonaatkivimeid.
Pinnavormi kagupoolsemas osas puuduvad maapinnal rändrahnud ja
kivikülvid. Setete koostis on siin peeneteralisem (veeristik-
kruus) ja karbonaatkivimite sisaldus suurem. Tähelepanuväärne on,
et Koeri seljaku suund (315°) on erinev Tammiste - Koeri voore
telje orientatsioonist (350°), millel seljak asub (vt. joon. 2).
Pinnavormi kagupoolmik on korrapärasema kujuga, nôlvadel on
terrassid ja muistsed rannavallid, edelanôlv on laugem kui
kirdenôlv. Seljaku kôrgeim kagu-ots on ümbritsetud korrapäraste
poolringikujuliste muistsete rannavallidega. Pinnavormi teke on
tôenäoliselt seotud liustiku sulaveesetete kuhjumisega voore lael
avanenud liustikulôhesse. Lôplikult kujunes pinnavorm Balti
Jääpaisjärve abrasiooni ja rannaprotsesside toimel.
Pinnakatte muutused piki seljakut kajastuvad ka taimkattes.
Kuuse-segamets koos laialeheliste puudega pinnavormi loode- ja
keskosas asendub kagu pool kuuse-männi ja äärmises kaguosas
männimetsaga liivasel pinnal.
KoostanudKoostanud:R. Karukäpp
26. nov. 1996.a.
(LKR: 10.01.1998, 15:46:58 )
(LKR: 17.02.1998, 20:26:50 )
(LKR: 17.04.1998, 19:28:36 )
(LKR: 17.04.1998, 19:28:54 )
SeisundLooduskaitseline seisund: Rahuldav.
Kaevandamisega osaliselt kahjustatud (3 kruusaauku)
( LKR: 10.01.1998, 15:47:34 )
Tähtsus<TÄHTSUS>
Teaduslik (geoloogiline), maastikuline.
On algselt liustikulise tekkega, seljandiku hilisemate ranna-
protsesside poolt töödeldud ilmekas pinnavorm.
Uuritus<UURITUS>

Hang, T. 1981. Tôstamaa poolsaare lääneosa pinnaehitus ja selle
kujunemine. TRÜ. Tartu (käsikiri).
R. Karukäpp - 06.08. 1996 Ülevaatus, piiride täpsustamine,
seisundi hindamine, geneesi täpsustamine.

LoodusobjektKuppelmaastiku elemendid
Asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses:Ava objekti asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses
keskkonnaportaal.ee/...
Asukoht: peida ,kuva
Ürglooduse objekti kohanimiPärnu maakond, Lääneranna vald, Kanamardi küla
Pärnu maakond, Lääneranna vald, Koeri küla