| Nimi | Vana-Kariste tehiskoobas ja Koodioru paljandid |
| Asukohakirjeldus | Viljandimaa, Halliste vald. Halliste ürgoru paremal veerul Kariste järve kohal, Koodiorus. Abja-Paluoja - Halliste maanteelt tuleb pöörata mööda järve pôhjakallast kulgevat külavaheteed Vana-Kariste suunas. Sissepääs koobastikku on Vana-Kariste môisa varemete juures pôhja-lôunasuunalises sälkorus. Paljandid asuvad nôlvaku all, külavaheteest paremale jäädes. |
| Kaitse | Pole looduskaitse all. Väärib tähelepanu oma maa-aluste käikude ulatuse poolest. Sissekäigu koobastikku vôiks tähistada. |
| Kirjandus | Heinsalu Ü., 1968. Kirjeldamata koopaid Sakalas - Eesti Loodus, XI,3, lk.163-164.
Riisalo J. 1968. Halliste. Tallinn,1968, 72 lk.
Laugaste E., Liiv E., 1970. Muistendid Vanapaganast, Tallinn, 606 lk. (lk.-d 283, 319, 324-332, 339-341, 360-392, 490-495, 498).
Joost R. 1987. Viljandi rajoon. Siin-ja sealpool maanteed.Tallinn,184 lk.
Heinsalu Ü. 1987. Eesti NSV koopad. Tallinn, 160 lk.
|
| Iseloomustus | Sissekäik Aruküla lademe punases liivakivis olevasse koobastikku (1) on orupervest 5 m madalamal. Kui paarikümne aasta eest vôis koobastikku siseneda kahest kohast, siis käesoleval ajal on sissekäik ainult ühest, pôhjapoolsest avast. Kumerakaarelise laega käik on paar meetrit kôrge ja niisama palju lai. Sellest hargneb kôrvalkäike, moodustades labürindi üldpikkusega 106 m. Käikude kôrgus on kuni 3 m ja laius kuni 2 m. Käikudes on vesi, mille sügavus on kohati kuni 0,5 m.
Koobastiku tekke kohta on avaldatud erinevaid arvamusi. Enamikul juhtudel on neid käsitletud täielikult inimkäte poolt rajatud tehiskoobastena. Selle kôrval on olemas andmeid, et siinsed käigud on liivakivisse tekkinud allikate toimel ja hiljem inimeste poolt laiendatud ja korrastatud. Möödunud sajandil olid seda teinud saarlased. Kauges minevikus olevat kohalik rahvas neid kasutanud varjupaigana röövretkete ja sôdade ajal. Hiljem leidsid need kasutust Vana-Kariste môisa ôllelaona.
Kirjeldatud koobastikku on vahel seostatud rahvasuus Koodioru Pôrgu nime all tuntud mitmeavalise koopaga, millest on teada väga palju muistendeid. Rahvajutu järgi elas Koodioru Pôrgus Vanapagan, kelle lähemaks sôbraks oli Karksi Lossimäe kurat. Sôbrustas ta ka Mägistes ja Abjas elavate suguvendadega.
Tôelised Koodioru Pôrgukoopad on täelikult kinni varisenud ja kunagisi koobaste tôenäolisi asukohti tähistavad môisavaremetest itta kulgeva kaldajärsaku ja maanteest põhja poole jäävates sälkorgudes asuvad 2 väikest paljandit. Neist kirdepoolsemast (joonisel 2), kus astmelise puhastuse abil on vôimalik kätte saada 2,6 m paksune kollakaspunaste liivakivide profiil, voolab välja veerohke allikas. Sellest 300 m Abja-Paluoja - Halliste maantee suunas on teine järsuseinaline liivakivi paljand kôrgusega 2 m ja ulatusega ca 10m.
|
| Koostanud | A.Kleesment |
| Seisund | Pole tähistatud, raskesti leitav. Nôlva all olev ava on kinni kasvanud. Praegu saab koobastikku siseneda ainult ühest, pôhjapoolsest avast. |
| Tähtsus | Teaduslik, rekreatiivne, kultuuriajalooline. |
| Uuritus | Pôrgukoobaste kohta on alates 1877 üles kirjutatud rohkesti muistendeid. Ka môisa varemete all olev koobastik oli kohalikele elanikele teada juba üsna ammu. Esimene teadaolev korralik kirjeldus ja môôdistamine on pärit 1967.a.-st, tehtuna Ü.Heinsalu poolt. Sissekäik koopasse oli enne seda kaua aega kinni varisenud. See oli puhastatud 1966.a. Abja keskkooli ôpilaste poolt X klassi ôpilase Tiiu Kalja eestvedamisel. 1996.a. suvel külastas koopaid A.Vellak ja leidis nende seisu olevat sarnase Ü.Heinsalu poolt kirjeldatuga. Paljandite kohta tegi ta morfomeetrilisi môôtmisi. 1997.a. suvel külastasid A.Kleesment ja E.Pirrus ainult paljandeid. Sissekäiku koobastesse ei ônnestunud leida. |
| Loodusobjekt | Paljand (aluspõhja-) |
| Asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses: | Ava objekti asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses
keskkonnaportaal.ee/... |