Ürglooduse objektide andmete kuvamine

Ürglooduse objekt: Õisu põrguoru paljandidVäljad: peida ,kuva
Kaitsealune alaÕisu maastikukaitseala (KLO1000223)
NimiÕisu põrguoru paljandid
AsukohakirjeldusViljandimaa, Halliste vald. Õisu parkmetsas Vidva oja vasakul kaldajärsakul 300-550 m veskitammist ülesvoolu. Paljandite juurde saamiseks tuleb vanalt Abja-Paluoja-Viljandi maanteelt ôisu môisa väravate juurest sôita 400 m itta, Kalvre suunas ja siis kuivati juurest pöörata orgu. Kuivatist 100 m kaugusel on maakividest vana rehi,kust edasi tuleb minna mööda oja perve kulgevat jalgrada ülesvoolu kuni paljanditeni.
KaitseKogu paljandeid haarav ürgoru lôik on ca 1 km ulatuses looduskaitse all maastikulise kaitsealana, mis ei kaitse aga paljandeid alanud kinnikasvamisprotsesside eest. Kaitse tuleb säilitada ja paigaldada tähis pôhipaljandi juurde.
KirjandusOrviku K. , 1935. Viljandimaa aluspôhi ja pinnakate . Tartu, 22lk.
Heinsalu Ü. 1968. Kirjeldamata koopaid Sakalas. - EestiLoodus,XI,3,lk.163-164.
Laugaste E., Liiv E., 1970. Muistendid vanapaganast. Tallinn,606 lk (lk. 329, 367).
Joost R.1973. Siin-ja sealpool maanteed. Viljandi rajoon. Tallinn, 96 lk.
Niilus L. 1982. ôisu. Tallinn, 48 lk.
Joost R. 1987. Viljandi rajoon. Siin-ja sealpool maanteed. Tallinn,184 lk.
Heinsalu Ü.,1987. Eesti NSV koopad. Tallinn, 160 lk.
IseloomustusPaljanduvad Aruküla lademe keskmise osa, Kureküla kihtide peeneteralised pruunikas-ja kollakaspunased keskmiselt kuni nôrgalt tsementeerunud pôimjaskihilised liivakivid valge liiva pesadega. Vahekihtidena on liivakivides ôhukesi punakaspruuni savi ja tumepruuni väga peeneteralise liiva kihikesi. Liivakivides on sagedaseid vilgurikkaid ja Fe-hüdroksiidseid pindu. Viimased on sageli lainelised.
Paljandite rühma tuntuim esindaja, Õisu Pôrgu nime kandev paljand (1) asub veskitammist ca 500 m ülesvoolu, kus ürgoru veeru kôrgus on 15 m. Praegusel ajal on ta suuremas osas kinni kasvanud, koosnedes ühest suuremast kaheosalisest ja paarist väiksemast paljandist, mis asuvad üksteisest eraldatuna 70 m pikkusel kaldajärsaku lôigul. Suurim neist on pikkusega ca 25 m ja kôrgusega ca 10 m, kuid see on keskmises osas kinni kasvanud. Väiksemaid 1-2 m paljandeid on oru veerul mitmes kohas, kusjuures veer on tugevalt risustunud langenud puude tôttu ja kaetud rohttaimedega.
Käesoleva sajandi algul kandis see paljand Mulgimaa Taevaskoja nime, olles üks suuremaid Viljandimaa devoni paljandeid. Kahekümnendail aastail kaunistas üks Tartu kôrgema kunstikooli "Pallas" naisüliôpilane paljandi liivast kunstiteosega "Veekandja neitsi". Paljandis oli koobas, mis oli olemas veel 1967. aastal kui paljand oli 7,8 m kôrge, horisontaalse ulatusega 25 m ja veepiirist 3,5 m kôrgemal asuvast koopasuust oli vôimalik minna 8,5 m sügavuseni. Koopa tagaseinast tuli välja 2 allikat.
Pärimuste järgi on kunagi maa aluste käikude pikkus olnud 300-400 m ja neid olla sôdade ajal kasutatud varjupaigana. Muistendites on Õisu Pôrgut peetud ka Vanapagana elupaigaks.
Pôrgupaljandist ülesvoolu on veel 50 m ulatusel kaldajärsakul väiksemaid paljandeid kinnikasvanud ja langenud puudega risustatud veerul. Pôrgupaljandist 200 m allavoolu on Vidva oja samal kaldajärsakul kohalike elanike hulgas Rebaseuru nime kandev paljand (2). Siin paljanduvad 10 m pikkusel lôigul 3,5 m paksuselt samad Aruküla lademe kihid. Paljandi idapoolses otsas on 40 cm kôrgune vôlvjas kuiv urg.
Fossiilsete kalade luid on leitud Pôrgupaljandist, aga kôige rohkem Vidva oja paremal kaldal ôisu veski juures olnud praegu kinni kasvanud väikese koopaga paljandist (3), mis asus 600 m Rebaseuru paljandist allavoolu. Siin kuni 7 m kôrguse paljandi keskmises osas oli kalajäänuseid sisaldav saviveeristerikas kiht, kust on leitud Aruküla lademe olulisi fossiile.
KoostanudA.Kleesment
Seisund Keskmine kuni halb. Kultuuriajalooliselt oluline ôisu Pôrgu paljand on kinni kasvanud ja tähistamata. Paljandid on suhteliselt kergesti leitavad, kuid juurdepääs ise on raskevôitu, kuna rajad veeru alla minekuks on suhtelised järsud ja libisemisohtlikud.
TähtsusTeaduslik, rekreatiivne, kultuuriajalooline. Õisu paljanditest on leitud Aruküla lademe Kureküla kihtide olulisi fossiilseid kalu.
UuritusOli teada juba möödunud sajandil. K.Orviku kirjeldas paljandeid nii Vidva oja vasakul kui ka paremal kaldal käesoleva sajandi kolmekümnendate aastate esimesel poolel. 1958.a. kirjeldati paljandid E.Mark-Kuriku, E.Tauri ja A.Kleesmenti poolt, kusjuures E.Mark-Kurik teostas fossiilsete kalade väljakaevamisi. 1967.a. kirjeldas ja uuris paljandeid H.Viiding, hiljem Ü.Heinsalu. 1996.a. tegi paljandites môôtmisi ja koostas paljandite skeemid A.Vellak. 1997.a. teostas paljandite revisjoni A.Kleesment. E.Mark-Kuriku poolt välja kaevatud kalafossiilid, samuti paljandite kirjeldused ja kivimitest tehtud mineraloogilised analüüsid on talletatud Tallinnas GI fondis. A.Vellaku poolt tehtud uurimiste tulemused on Viljandi Keskkonnakaitse osakonnas.
LoodusobjektPaljand (aluspõhja-)
Asukoht: peida ,kuva
Ürglooduse objekti kohanimiViljandi maakond, Mulgi vald, Kalvre küla
Viljandi maakond, Mulgi vald, Õisu alevik