Ürglooduse objektide andmete kuvamine

Ürglooduse objekt: Vapramäe paljand ja koobasVäljad: peida ,kuva
NimiVapramäe paljand ja koobas
AsukohakirjeldusTartu maakond, Nõo vald. Vapramäe jaamast 0,5 km Tõravere poole raudtee ääres. Juurdepääsuks tuleb Nõost mööda raudteest ida poole jäävat ja Vapramäe jaama suunduvat külavaheteed sõita läbi Voika asula ja 200 m peale tee äärde jäävat Luige kauplus-baari keerata järsust nõlvast 50 m alla raudtee poole. Piki suvilate piirdeaeda viib jalgrada 100 m kaugusel paiknevasse paljandisse.
KaitseEi ole kaitse all. Tuleks võtta kaitse alla, tähistada sildiga ja lülitada matkaraja koosseisu.
KirjandusPeterson U., Iital A., 1977. Vapramäe-Voika-Tõravere. Eesti Loodus, 8, lk. 515-521.
Iital A., Peterson U., Eilart J. 1986. Vapramäe-Voika-Tõravere õpperada. Looduse õpperajad. Tallinn, lk. 192-202.
Heinsalu Ü. 1987. Eesti NSV koopad. Tallinn, "Valgus", 160 lk, lk. 69.
Kirt K., 1988. Siin- ja sealpool maanteed. Tartu rajoon. Tallinn, "Eesti Raamat", 272 lk., lk. 168.
Kallejärv T., 1989. Mööda kaunist Kagu-Eestit. Tallinn, "Eesti Raamat", 160 lk., lk.39.
Iseloomustus Järsaku veerul, 10 m kaugusel raudteest on väike 3 m kõrgune Aruküla lademe Kureküla kihtide paljand ulatusega 3,5 m. Paljanduvad hallikasvalged ,vahekihiti punakaspruunid, keskmiselt tsementeerunud ilusa põimkihilisusega liivakivid. Kihipindadel sageli vilgulehtede kogumid, kohati vilgurikkaid vahekihikesi paksusega 2-3 mm.
Paljandi keskosas on suur koobas. Konarlike seintega võlvja 2 m kõrgune ja alt 2,1 m laiune ava viib 5m pikkusesse tunnelilaadsesse koopasse, mille kõrgus väheneb 2 m pärast 1,5 meetrini, laius aga juba 1 meetrini. Koopa seinad on ebatasased, rohkete uuretega. Põhi on allikaveest üle ujutatud. Koopast voolab välja allikas, mis kitsa allikaojana viib oma veed Voika ojja. Koopa suudme sisse on vee kogumiseks ehitatud puust kast.
1957.a., kui seda paljandit kirjeldas H.Viiding, jätkus liivasein mööda nõlva lõuna suunas, kus avanesid nii valge liivakivi all lamavad punakaspruunid hallide laikudega liivakivid kui ka valgete liivakivide peal lasuvad domeriidid.
KoostanudA.Kleesment
SeisundKeskmine. Paljandisein on küll aastate jooksul tugevalt kinni kasvanud, kuid koopa osa on säilunud vähemalt viimased 30 aastat peaaegu muutumatul kujul. Paljandi kohal pooleldi rippuv puu, mis võib alla kukkuda ning kahjustada paljandi ülemist osa ja koopa lage.
TähtsusTeaduslik, rekreatiivne. Haruldane Aruküla lademe valgete liivakivide avamus huvitava koopaga. Kergesti juurdepääsetav. Asub vahetult 20.saj. 70-ndatel aastatel rajatud Vapamäe-Voika-Tõravere matkarada läheb objektist lähedalt mööda..
UuritusEsimene teadaolev geoloogiline kirjeldus tehti 1959.a. H.Viidingu poolt, kes uuris siinseid liivakive ka mineraloogiliselt. Andmeid on kasutanud Aruküla ladet käsitlevais publikatsioonides nii H.Viiding ise kui ka A.Kleesment ja neid säilitatakse TTÜ Geoloogia Instituudi fondides. 20.sajandi 70-ndatel aastatel uuris ja kirjeldas koobast Ü.Heinsalu. Revisjonülevaatus tehti 1999.a. A.Kleesmenti ja E.Pirruse poolt, mil objektist tehti ka värvifotod (F19/0,1 E.Pirruse fotokollektsioonis).
LoodusobjektPaljand (aluspõhja-)
Asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses:Ava objekti asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses
keskkonnaportaal.ee/...
Asukoht: peida ,kuva
Ürglooduse objekti kohanimiTartu maakond, Nõo vald, Voika küla