| Nimi | Tsiistre karstinõod = Tsiitre vetevaotus |
| Asukohakirjeldus | Võrumaa. Misso vald, Tsiistre. Tsiistre bussipeatusest (postkontori vastas) läheb tee kagu-lõuna poole, seda mööda 700-800 m järvikuteni. |
| Kaitse | Ei ole looduskaitse all. Vajab täiendavat uurimist ja piiritlemist maastikul. Väärib kaitset kui veesäilitusala ja ainulaadne karstivorm. |
| Kirjandus | Mäemets, A. 1979. Tssistre vetevaotus - Lõuna-Eesti karstijärv. - Eesti Loodus, nr. 1, lk. 42-44.
Mäemets, A. 1969. Eesti karstijärvedel. - Eesti Loodus, 11, lk. 691-693.
Tarro, A. 1979. Kas ikka karstijärv. - Eesti Loodus, nr. 7, lk. 460-461.
Heinsalu, Ü. 1976. Karst ja looduskeskkond Eesti NSV-s. Tallinn, Valgus, lk. 81.
Ploom, E., Veri, K. 1980. Võru rajoon. Siin- ja sealpool maanteed. Tallinn, Eesti Raamat, lk. 68.
Mäemets, A. 1989. Matk Eesti järvedele. Tallinn, Eesti Raamat, lk. 106.
|
| Iseloomustus | Tsiistres on sügavad karstinõod ajutiste järvikutega. Kuulub Kagu-Eesti karstipiirkonda. Nimetatakse ka Tsiistre vetevaotuseks, mis olevat maa-aluses ühenduses Kisejärvega. Küngastevahelised lohud, kuhu kevadeti koguneb rohkesti vett. Suvel vesi kaob. 1998.a. augustis olid järvikud mõlemal pool teed (vt. joonis), nendest läänepoolsem kaob, idapoolne järvik aga säilub ka kuivaga. Sademeterikkal 1998.a. olid järvikud omavahel ühenduses, ujutades üle ka nende vahelise tee. Läänepoolsema järviku pikkus oli paarsada meetrit, vesi infiltreerub intensiivselt. Kohaliku taluperenaise jutu järgi läks ta lapsena kaelani (läänepoolsesse) järve, kus teda vee alla järve keskosa poole nagu lehtrisse kiskuma hakkas.
Ü. Heinsalu andmeil võib veerikkal kevadel moodustuda ligi 20 lühiajalist järve, veetaseme alanedes püsib alguses 4 järve, hiljem 1. Nn. vetevaotuse nõgude laius ulatub 40 m-ni ja pikkus 100 m-ni. Liivapinnases ulatub nõgude sügavus 6 m-ni. Kevadel voolab Märajärvest veerikas oja karstinõgudesse. Kõrgvee ajal võib osa veest voolata mõõda nõgusid Kisejärve. Märajärv on Kisejärvest 7 m kõrgemal.
Läheduses paikneb arhitektuurimälestis 1876. a. ehitatud Hürsi tuuleveski.
|
| Koostanud | H. Kink
E. Andresmaa
|
| Seisund | Hea. |
| Tähtsus | Kagu-Eesti karstipiirkonna ilmekas vorm. Devoni karstinähtuste uurimisobjekt. Ainulaadne karstiline infiltratsiooniala. Teaduslik, veekaitseline. |
| Uuritus | Ü. Heinsalu, 1974; 1987 - ülevaatus;
H. Kink jt. 1978 - melioratiiv-hüdrogeoloogilised uurimised;
Andresmaa, E., Kõiv, M. 1998 - revisjoniülevaatus.
|
| Loodusobjekt | Karstivorm |
| Asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses: | Ava objekti asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses
keskkonnaportaal.ee/... |