Ürglooduse objektide andmete kuvamine

Ürglooduse objekt: Helme koopad (Põrgu) ja paljandidVäljad: peida ,kuva
Kaitsealune alaHelme koopad (KLO4001233)
NimiHelme koopad (Põrgu) ja paljandid
AsukohakirjeldusValga maakond, Helme vald. Koopad asuvad Helme ordulinnuse varemetest põhja pool paikneva aluspõhjalise kõviku, Koopamäe, ülaosas. Sissepääs koobastesse on mäe idaveerult. Sinna viib linnuse juures olevast parklast korralik jalgrada, mille algus maanteepoolses otsas on tähistatud viidaga.
KaitseRiikliku kaitse all. Kaitse säilitada.
KirjandusJung J. 1898. Muinasaja teadus eestlaste maalt II. Jurjev (Tartu), 244 lk.

Vilberg G. 1921. Salajõed ja maa-alused koopad Eestis. - Sirvilaudade 25-nda juubeli-aasta lisa. Tartu, lk.31-60.

Tammekann A., Luha A., Kant E. (toim.). 1932. Valgamaa. 600lk., lk. 9-10; lk. 338-339.

Varep E., (koostaja). 1965. Kas tunned maad. Tallinn, 752 lk., lk.604-605.

Heinsalu Ü., Kurik E. 1967. Põrguhauad ja põrguaugud. Eesti Loodus, X, 4, lk.211-217.

Mägi H., Veri K. 1976. Siin ja sealpool maanteed. Valga rajoon. Tallinn, "Eesti Raamat", 160 lk.

Veri K. 1980. Tõrvas ja lähistel. Tallinn, "Eesti Raamat", 88 lk.

Kajak K., Kurik E. 1987. Geoloogiline ehitus. - Valga rajoonis (V.Tarmisto, vast.toimetaja). Tallinn, Eesti TA, lk. 34-43.

Heinsalu Ü. 1987. Eesti NSV koopad. Tallinn,"Valgus", 160 lk.114-117.

Heinsalu Ü. 1987. Koopad ja koobastikud. - V.Tarmisto (vast.toimetaja), Valga rajoonis. Tallinn, Eesti TA, lk.44-47.
IseloomustusKoopad on uuristatud keskdevoni Burtnieki lademe alumise osa, Härma kihtide valkjas- kuni kollakashallidesse põimjaskihilistesse liivakividesse. Koobastel on 2 ava. Praegu säilunud koobastikku viib neist lõunapoolne, 2m kõrgune rööpkülikukujuline ava. Läbi 1,5m pikkuse tunnelitaolise käigu saab siit keskelt 3m kõrgusesse sopilisse grotti läbimõõduga 3,5-6m. Groti lõunaserv on osaliselt kindlustatud telliskivimüüriga. Grotist hargneb 4 käiku. Viimastest esimene, otse sissepääsu kõrval olev, kujutab endast otse põhja suunduvat väikest uuret kõrgusega 1,2m ja laiusega allosas 1,5m, mis 2m pärast lõpeb varinguga. Selle kõrval olevat suudmeosas 2m laiust ja 1,2m kõrgust käiku pidi on võimalik edasi liikuda pisut üle 5m, mil see muutub 0,8m kõrguseks ning on jälgitav veel ca 2-3m ulatuses. Justkui viimase käigu jätkuna saab groti vastasseinast siseneda samuti 1,2m kõrgusesse ning suudmeosas 2m laiusesse ja 5,5m pikkusesse käiku. Neljas, otse sissepääsu vastas olev 1,5m laiune ja 1,5m kõrgune käik viib teise, ümmarguse kujuga grotti läbimõõduga 5,5m ja kõrgusega keskosas 3m. Sellest saab edasi mööda 1,3m kõrgust ning 1,2m laiust käiku, mis lõpeb otsesuunas varinguga 2m järel, kust aga hargneb põhja-kirdesuunaline soolikataoline 1,2-0,8m kõrgune käik, mis on veel läbitav 18m ulatuses ja kust 8m suudmest hargneb väike vasakpoolne haru. Viimase 7m ulatuses voolab käigu põhjas allikaoja. Kogu ülejäänud osas on Helme koopad kuivad.

Teise ava kaudu, mis asub eelmisest pisut üle 20m põhja pool, pääseb tunnelitaolisse üha kitsenevasse käiku, mis 5-6 m järel lõpeb varinguga.

Helme koopad on varem olnud palju suuremad. Möödunud sajandi andmete järgi on koobastes olnud 6-7 saali. Praegu on koobastega piirneval alal maapinnal näha 4 langatuslehtrit. Neist suurimat, põhjapoolse koopaava taga olevat 20m pikkust süvendit nimetatakse "Vanakurja vatsaks". Sellest on kunagi lähtunud 8 käiku. Praeguseks on nad kõik kinni kasvanud ja väikest aluspõhjalist paljandit võib näha ainult langatuslehtri läänenõlval. Selles kohas vanasti olnud suur koobas on sisse langenud juba möödunud sajandil. Koduloolaste kogutud andmete põhjal toimus see enne aastat 1870.
Teine, 6-7m pikkune langatuslehter asub lõunapoolse sissepääsu kõrval, 2 väiksemat on puude vahel Koopamäe harjal.

Helme koopad on tõenäoliselt tekkinud allikavete uuristava toime tulemusena ja on hiljem laiendatud inimeste poolt. Koopaid on kasutatud pelgupaigana.
Koopaavadega seotud paljandid on väikesed ning ei paku Härma kihtide iseloomustamisel erilist huvi. Lõunapoolse koopaava juures võib jälgida 10 m ulatuses maksimaalselt 3m kõrgust profiili. Põhjapoolse ava juures olev väike paljand on peaaegu täielikult sammaldunud.
KoostanudA.Kleesment
SeisundHea. Linnuse juures oleva parkimisplatsi juurest läheb koobasteni viidaga tähistatud rada. Lõunapoolse koopaava kõrval on looduskaitse tähistus.
TähtsusRekreatiivne, teaduslik. Üks suuremaid devoni liivakivides olevatest koobastest Eestis. Kergelt ligipääsetav. Tihti külastatav, kuna otse koobaste kõrval on muinsuskaitse all olevad Helme linnuse varemed ning ohvriallikas.
UuritusOn mainitud juba 18.sajandist pärit olevates ürikutes. Esimesed kirjeldused on pärit 19.sajandi lõpust. H.Viidingu poolt uuriti koopaid 1957.a. E.Kurik, E.Taur ja A.Kleesment külastasid koopaid 1958.a. 60-ndail aastail uurisid koopaid Ü.Heinsalu ja E.Kurik. Nende poolt on tehtud ka koobaste esimene teadaolev korralik plaan. Koobaste revisjonülevaatus tehti A.Kleesmendi ja E.Pirruse poolt 1998.a. Nende poolt korrigeeriti ka koobaste plaan.
LoodusobjektKoobas
Asukoht: peida ,kuva
Ürglooduse objekti kohanimiValga maakond, Tõrva vald, Helme alevik