Ürglooduse objektide andmete kuvamine

Ürglooduse objekt: ValgerabaVäljad: peida ,kuva
Kaitsealune alaSoomaa rahvuspark (KLO1000269)
NimiValgeraba
AsukohakirjeldusViljandi maakonna loodeosa, Vastemõisa vald, Suure-Jaanist ca 15 km edelas, Kõpust ca 10 km põhja pool. Raudna ja Lemmjõe vahel.
KaitseAlates 1993.a. Soomaa Rahvuspargi territooriumil.
KirjandusAndresmaa, E., Kink, H., Orru, M. 1995. Sookaitsealad Edela-Eestis. - Turbatootmine Eestis. Artiklite kogumik. Eesti Turbaliit, Pärnu, 18-23.
Eesti kaitsealad - geoloogia ja vesi. 1996. Koost. H. Kink. SEI, GI, Tallinn, 111-121.
Eesti turbavarud. 1992. Koost. M. Orru. EGK, Tallinn, 90, 118.
Kalm, V., Kink, H., Andresmaa, E., Orru, M., Ainsaar, L. 1994. Soomaa inventeerimine (geoloogia, turvas ja vesi). Aruanne, käsikiri TÜ GI-s. Tartu, 40 lk.
Kink, H., Andresmaa, E. 1994. Kas Eesti vajab Soomaa Rahvusparki? - Eesti Turvas, 2, 27-28.
Orru, M. 1995. Eesti turbasood. Teatmik. EGK, Tallinn, 165.
Orru, M., Ramst, R., Veldre, M. 1983. Aruanne turba ja sapropeeli otsingulis-hinnangulistest töödest Viljandi rajoonis. Keila, 575 lk. Käsikiri geoloogiafondis.
Orru, M., Ðirokova, M., Veldre, M. 1987. Aruanne turbavarude kompleksse kasutamise uuringutest Viljandi, Valga, Võru ja Põlva rajoonis. Keila, käsikiri geoloogiafondis.
Valk, U. 1988. Eesti sood. Tallinn, 227, 258, 261.
XVII Eesti Loodusuurijate Päeva ettekannete kokkuvõtted. Soomaa Rahvuspargi loodus. 1994. Toim. T. Kukk. Tartu, 99 lk.
IseloomustusValgeraba on Soomaa Rahvuspargi soodest omanäoliseim. Soo koosneb kolmest rabaosast - kaks jäävad lääne ja üks ida poole - mis on arvatavasti tekkinud eraldi asetsevate nõgude soostumisel ning neid ühendav siirdesoo mineraalmaa soostumisel. Turba paksus ulatub 7,5 m-ni, selle lamamiks on liiv, kohati ka liivsavi. Soo pindala on 3379 ha, millest rabamassiivid hõlmavad 1389 ha, neid ühendav siirdesoo 859 ha ning kitsa ribana ümber Valgeraba leviv madalsoo 1131 ha. Turbalasundi alumise osa moodustab madalsoo puu-tarna-, tarna-, tarna-lehtsambla- ja puuturvas, keskosa kanarbiku-villpea- ja puu-sfagnumiturvas ning ülaosas on fuskumi-, älve- ja kompleksturvas.
Juba mainitud rabamassiividest on idapoolne rohkete laugaste ja hästi väljakujunenud rabanõlvaga kumer lageraba. Läänemassiividest on põhjapoolsem siirdesooilmeline, lõunapoolne aga märg älveraba. Rabamassiive eraldab madalsooilmeline siirdesoo, kus kasvavad ubalehed, soopihlad jt. madalsootaimed, mis viitab põhjaveelisele toitumisele. Soovee keemiline koostis: NH4 0,75 mg/l, NO3 0,2 mg/l, Cl 2,4 mg/l, SO4 2,7 mg/l.
Valgerabas on palju jõhvikaid.
KoostanudE.Andresmaa
Seisund1981.a. moodustati Valgeraba sookaitseala (2486 ha), alates 1993.a. Soomaa Rahvuspargi territooriumil.
TähtsusÖkoloogiline, teaduslik, veekaitseline.
UuritusEesti Geoloogiakeskuse turbavarude otsingu- ja otsingu-hinnangulised tööd (1983); GI ja TÜ GI hüdrogeo-ökoloogilised uuringud ja kaardistamine (1993).
LoodusobjektSood
Asukoht: peida ,kuva
Ürglooduse objekti kohanimiViljandi maakond, Põhja-Sakala vald, Paelama küla
Viljandi maakond, Põhja-Sakala vald, Sandra küla