Kirjandus | Andresmaa, E., Kink, H., Orru, M. 1995. Sookaitsealad Edela-Eestis. - Turbatootmine Eestis. Artiklite kogumik. Eesti Turbaliit, Pärnu, 18-23.
Eesti kaitsealad - geoloogia ja vesi. 1996. Koost. H. Kink. SEI, GI, Tallinn, 111-121.
Eesti turbavarud. 1992. Koost. M. Orru. EGK, Tallinn, 90, 118.
Kalm, V., Kink, H., Andresmaa, E., Orru, M., Ainsaar, L. 1994. Soomaa inventeerimine (geoloogia, turvas ja vesi). Aruanne, käsikiri TÜ GI-s. Tartu, 40 lk.
Kink, H., Andresmaa, E. 1994. Kas Eesti vajab Soomaa Rahvusparki? - Eesti Turvas, 2, 27-28.
Orru, M. 1995. Eesti turbasood. Teatmik. EGK, Tallinn, 165.
Orru, M., Ramst, R., Veldre, M. 1983. Aruanne turba ja sapropeeli otsingulis-hinnangulistest töödest Viljandi rajoonis. Keila, 575 lk. Käsikiri geoloogiafondis.
Orru, M., Ðirokova, M., Veldre, M. 1987. Aruanne turbavarude kompleksse kasutamise uuringutest Viljandi, Valga, Võru ja Põlva rajoonis. Keila, käsikiri geoloogiafondis.
Valk, U. 1988. Eesti sood. Tallinn, 227, 258, 261.
XVII Eesti Loodusuurijate Päeva ettekannete kokkuvõtted. Soomaa Rahvuspargi loodus. 1994. Toim. T. Kukk. Tartu, 99 lk.
|
Iseloomustus | Valgeraba on Soomaa Rahvuspargi soodest omanäoliseim. Soo koosneb kolmest rabaosast - kaks jäävad lääne ja üks ida poole - mis on arvatavasti tekkinud eraldi asetsevate nõgude soostumisel ning neid ühendav siirdesoo mineraalmaa soostumisel. Turba paksus ulatub 7,5 m-ni, selle lamamiks on liiv, kohati ka liivsavi. Soo pindala on 3379 ha, millest rabamassiivid hõlmavad 1389 ha, neid ühendav siirdesoo 859 ha ning kitsa ribana ümber Valgeraba leviv madalsoo 1131 ha. Turbalasundi alumise osa moodustab madalsoo puu-tarna-, tarna-, tarna-lehtsambla- ja puuturvas, keskosa kanarbiku-villpea- ja puu-sfagnumiturvas ning ülaosas on fuskumi-, älve- ja kompleksturvas.
Juba mainitud rabamassiividest on idapoolne rohkete laugaste ja hästi väljakujunenud rabanõlvaga kumer lageraba. Läänemassiividest on põhjapoolsem siirdesooilmeline, lõunapoolne aga märg älveraba. Rabamassiive eraldab madalsooilmeline siirdesoo, kus kasvavad ubalehed, soopihlad jt. madalsootaimed, mis viitab põhjaveelisele toitumisele. Soovee keemiline koostis: NH4 0,75 mg/l, NO3 0,2 mg/l, Cl 2,4 mg/l, SO4 2,7 mg/l.
Valgerabas on palju jõhvikaid.
|