| Nimi | Painuva kivi Turbuneemel |
| Asukohakirjeldus | Turbuneeme küla. Painuva talu lähedal meres, rannast ca 200 m.
( LKR: 08.04.2000, 17:15:51 ) |
| Kirjandus | <KIRJANDUS>
1. Helmersen, G. Studien über die Wanderblöcke und die Diluvialgebilde Russlands. II Lief. Mem. Acad. Sci. St.-Petersb., 1882, VII Ser., t. XXX, No 5.
2. Vilberg, G. Eesti loodusmälestusmärke. Trt. 1931.
3. Eplik,J. Pärispea neeme omapärasest maastikust ja rändrahnude rohkusest. - Loodusvaatleja, 1935, nr. 2.
4. Laugaste, E. Rôôm, A. Kalevipoja jälgedel. Tln., 1958.
5. Laugaste, E., Normann, E. Muistendid Kalevipojast. Tln., 1959.
6. Looduskaitse teatmik. Tln., 1960.
7. Kumari, A. Kümme suuremat rändrahnu. - Eesti Loodus, 1979, nr. 7.
8. Viiding, H. Lahemaa kivid. Tln., 1981.
9. Joonuks, H. Kalevipoja paigad. Tln., 1982.
10. Viiding, H. Suurte rändrahnude kirjeldamise juhend. Trt., 1986.
|
| Iseloomustus | <ISELOOMUSTUS>
Rabakivi hiidrahn: pikkus 12,2; laius 11,0; kôrgus 5,2 (mere p]hjast rahnu lôunaküljel) ja ümb. veepiiril 34,1 m. Ülemise kaldpinna (lae) ümb. on 29,9 m ja pindala 56 m². Kontuuri pindala veepinnal on 72 m². Rahnu maht veepinnast kôrgemal on 340 m/3 (6.06.73.a.).
Painuva kivi on trapetsikujulise pôhiplaaniga püsttahukas. Selle küljed on järsud, kusjuures merepoolne külg on kumer. Kivi lagi on läänepoolses osas lame ja tasane, idapoolne osa kallak nagu tee mäkke, kumerusega kellaosuti liikumise suunas. Kivisse on puuritud augud ja nendesse löödud kaks umbes 70 cm pikkust raudora, millede külge olevat vanasti jaanipäeviti kased kinnitatud. Rahnu peale edelapoolse nurga lähedale on raiutud ankru kujutis. Merepoolne külg on lainete môjul muutunud nii krobeliseks, et sealt on vôimalik ülesse ronida.
Pinnas rahnu juures merepôhjas - rähk. Ümbruskonnas esineb rohkesti rändkive.
Painuva kivi sattumise kohta oma asukohta on palju muistendeid. Enamlevinud on jutt, et rahnu visanud siia Kalevipoeg. Ühe teisendi järgi ka Vanapagan vôi Koljat. Viskamise pôhjus ja koht on muistendeis varieeruvad /5, lk. 154-159/.
|
| Koostanud | Koostanud:H. Viiding
Täiendanud K.Müürisepp
23. aug. 1986 a.; 22. okt. 1991. a.
(LKR: 08.04.2000, 17:16:25 ) |
| Uuritus | <UURITUS>
1882.a. avaldab G.Helmersen temale A.Pahleni poolt antud andmed Kasispea lähedal Eru lahes ranna lähedal paiknevast rändrahnust. Môôtmete järgi (pikkus 32; laius 30; kôrgus 17,5 jalga - sellest 6 jalga vee all ja 11,5 jalga üle veepinna) vôib seda rahnu pidada Painuva kiviks /1, lk. 26/. 1931.a. avaldab G.Vilberg E.Vitoffi foto Painuva kivist Turbuneemes /2, lk. 41/. 1935.a. uurib Painuva kivi E.Eplik, kes saab selle ümbermôôduks 34,4 m ja kôrguseks 5,85 m, sellest 2,2 m vees. Ta toob ära ka Painuva kivi foto /3, lk. 48/. Rahnu ülesvôtteid on veel mitmes teises trükises /4, lk. 13; 5, lk. 155; 8, lk. 65; 9, lk. 33/. H.Viiding pildistas Painuva kivi 1974.a. suvel (2 värvilist diapositiivi säilitatakse TA Geoloogia Instituudis).
1977.a. veebruaris tegi Painuva kivi geodeetilise môôdistamise A.Kumari ja avaldas tulemused kaks aastat hiljem /7 - môôtmed, pôhiplaan ja lôige/. 1991.a. septembris tegid rahnu looduskaitselise revisjoni K.Müürisepp ja E. Pirrus.
|
| Loodusobjekt | Rändrahn, kivi |
| Asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses: | Ava objekti asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses
keskkonnaportaal.ee/... |