| Nimi | Kalana uus paekarjäär |
| Asukohakirjeldus | Jõgeva maakond, Pajusi vald. Asub u. 1 km Kalana külakeskmest läänes, Kalanast Pisisaarde viiva tee ääres, 400 m kaugusel teeristist, Otisaare linnamäest 300 - 400 m üle tee edelasse. |
| Kaitse | Ei vaja spetsiaalseid kaitsemeetmeid. Karjääri valdajatega tuleks kokku leppida, et karjääri loodenurk säilitataks geoloogilise uurimise- ja ekspeditsiooni objektina. |
| Kirjandus | Schmidt, F. 1858. Untersuchungen über die Silurische Formation von Ehstland, Nord- Livland und Oesel. Dorpat, Laakmann, 250 S.
Luha, A. 1946. Eesti NSV maavarad. Rakendusgeoloogiline kokkuvõtlik ülevaade. Tartu, Teaduslik Kirjandus, 177 lk.
Jürgenson, E.A. 1966. Ländouveri setete litoloogia Eestis. Tallinn, 66 lk. (venekeelne)
Einasto, R., Perens, H. 1985. Kalana marmor. -Eesti Loodus, Nr. 7, lk. 453-458.
Ainsaar, L., Einasto, R. 1995. 10. Kalana paemurd. - Liivimaa geoloogia. Ekskursioonijuht, lk. 20-21.
|
| Iseloomustus | 1990-ndate aastate alguses rajatud uus killustikukarjäär paikneb klassikalisest, XIX saj. keskpaigast tuntud Kalana paemurrust u. 1,5-2 km loode pool. Mäemassi kaevandamine toimub trapetsikujulise, u. 250 x 250 m pindalaga karjääri lõunaservas. Ida- ja kirdeservas valmistatakse sellest killustikku. Vaatlusteks sobivaim on karjääri lääneserva põhjapoolsem osa vee väljapumpamise kraavi taga, kus paljandub umbes 8 m kõrgune profiil Raikküla lademe Nurmekunna kihistu Imavere ja Jõgeva kihtidest, mis on siin esindatud osaliselt dolomiidistunud lubjakividega.
Läbilõike ülemise poole (kihid 1-3, 4.2 m) moodustavad Imavere kihid, milles valdavaks kivimtüüblks on kollakashall, konarj as-poolmugulj as peitkristalliline lubjakivi valgete ränimugulateja läätsedega (kiht 2, 1.6 m). Selle ülemine osa (kiht 1, 1.0 m) on täielikult dolomiidistunud. Imavere kihtide alumise osa (kiht 3, 1.6 m) moodustavad rohekashallid muguljad savikad lubjakivid.
Läbilõike alumine, Jõgeva kihtidesse loetud pool (kihid 4 ja 5, 4.1 m ) on
samuti esindatud peitkristalliliste lubjakividega, milles esineb heleda lauspeenteralise
lubjakivi ja brektšalaadse purdlubjakivi läätsjaid vahekihte. Viimaseid on tihedamalt Jõgeva kihtide kõige ülemises osas (kiht 4, 1.6 m). Heledad, peenteralised lubjakivid on tuntud "kalana marmori" nime all, mis antud paigas ei moodusta ühtset, pidevat lasundit. Lahtiste pankadena esineb peitkristallilise põhirnassiga korall- stromatopoorlubjakive, mille asend läbilõikes on ebaselge. Nad võivad olla lahti murtud veega täitunud väljapumpamise kraavist.
|
| Koostanud | H. Nestor
|
| Seisund | Rahuldav. Karjääri lääneseina põhjapoolne osa on eraldatud tootmistsoonist vee väljapumpamise kraaviga, mis lubab eeldada selle osa säilimist ja kättesaadavust edaspidisteks teaduslikeks uuringuteks ja erialaekskursioonide objektina. |
| Tähtsus | Teaduslik, õppeotstarbeline. Kalana leiukoht on Kesk-Eestis ainulaadne paljand, kus Raikküla lademe Nurmekunna kihistu kivim on suhteliselt nõrgalt dolomiidistunud, mis võimaldab uurida siinsete spetsiifiliste kivimtüüpide lasuvusvahekordi ning tekketingimusi, seejuures ajalooliselt hästituntud ehituskivi - "kalana marmorit". Paljand pakub huvi eriala- ja õppeekskursioonide objektina, olles üks Tartu Ülikoolile lähemaid paekivipaljandeid. |
| Uuritus | Kalana vana paemurdu külast lõunas ja seal paljanduvat marmorilaadset lubjakivi on mainitud F. Schmidti (1858, S.143), A. Luha (1946, lk. 50), E. Jürgensoni (1966, lk. 38) jt. töödes. Viimane eraldas Raikküla lademes välja Kalana kihistiku. Kalana ehituslubjakivi leiukoha eeluurimise teostasid A.. Haas ja A. Teedumäe 1975. Vana paemurru juurde rajatud, kuid peagi kasutuse lõpetanud karjääri kirjeldus on antud R. Einasto ja H. Perensi (1985, Ik.453-458) poolt. Praeguse, uue karjääri kirjelduse on publitseerinud L. Ainsaarja R. Einasto (1995, lk. 20-21). |
| Loodusobjekt | Paljand (aluspõhja-) |
| Asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses: | Ava objekti asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses
keskkonnaportaal.ee/... |