| Nimi | Augu Suurkivi |
| Asukohakirjeldus | Haapse küla, suvituskoperatiiv "Haapse" läänepiirist paarkümmend meetrit, Kaberneeme - Valkla teest mere poole metsatunud liivikul. Jägala metskonna kv. 10.
( LKR: 11.02.2000, 11:50:39 ) |
| Kaitse | <KAITSE>
On kaitse all vabariikliku tähtsusega loodusmälestisena (reg. nr. 62). Panna looduskaitse tähis, püstitada teeviit Kaberneeme - Salmistu teele. Parandada rahnu eksponeeritust metsas. 1999. a. üksikobjektina looduskaitse all.
( LKR: 11.02.2000, 12:10:32 ) |
| Kirjandus | <KIRJANDUS>
1. Eesti loodusmälestusmärke. Koos. G.Vilberg. Trt. 1931.
2. Orviku, K. 1936.a. suvel kogutud andmed meie suurte rändrahnude kohta. - Eesti Loodus. 1937. Nr. 2. Lk. 86-88.
3. Looduskaitse teatmik. Tln., 1960.
4. Kumari, A. Rändrahnude kolmas kümme. - Edasi, 3. apr. 1986.
|
| Iseloomustus | <ISELOOMUSTUS>
Rabakivi (piiterliit)-hiidrahn: pikkus 10,5; laius 7,2; kôrgus 6,9; ümb. 28,3 m. Rahn on kandiline, järskude, osalt negatiivse kallakusega külgedega. Selles esineb läbi kivi ulatuvaid lôhesid. ¿lemine pind, s.o. lagi on vôrdlemisi tasane (pikkus 10,5 m ja kaldenurk 20° asimuudiga 40°; laius 7,2 m kaldenurgaga 15°). Kirdepoolse madalaima külje kôrgus ulatub 2,3 m-ni ja see on negatiivse kaldenurgaga. Lae serval praos kasvab ca 20 cm kôrgune kask. Sammalt on kivi peal vähe, samblikke tihedalt. Ümbruskonnas esineb rändrahne.
Lähedal oli vanasti saviauk, millest tuli rahnu nimi.
|
| Koostanud | Koostanud:K. Müürisepp
5. märts 1991. a.
(LKR: 11.02.2000, 12:07:22 ) |
| Seisund | Rahuldav. Puudub looduskaitseline tähistus, samuti teeviit Kaberneeme - Salmistu teelt.
( LKR: 11.02.2000, 12:08:00 ) |
| Tähtsus | <TÄHTSUS>
Teaduslik, maastikuline, ökoloogiline, ôppeotstarbeline, kergesti ligipääsetav hiidrahn.
|
| Uuritus | <UURITUS>
G. Vilbaste, kes 1930.a. teatas Kuusalu kihelkonnas leivast Kandukivist Aapse külast veidi lääne pool /1. lk. 41/, môtles selle all nähtavasti rahnu, mille K.Pärna 1936.a. andis nimeks Augu Suurkivi ja mis vôeti 1959.a. looduskaitse alla /3, lk. 27/. Kivile on jäetud viimane nimetus. Kandu kivi nimetus on antud Augu Suurkivist 50 m lôuna pool paiknevale teisele hiidrahnule, mis on 2,5 korda madalam.
K.Pärna sai 1936.a. Augu Suurkivi kôrguseks 7 m, pikkuseks 11 m /2/. Samad môôtmed on rahnule antud ka tema riikliku kaitse alla vôtmisel 1959.a.
A.Kumari poolt 1982.a. teostatud tahhümeetrilise môôdistamise järgi on môôtmed: pikkus 11,2; laius 7,1; kôrgus 7,0; ümb. maapinnal 27,0 m, maks. ümb. 29,8 m; maapealse osa maht 230 m/3. Seega on Augu hiidrahn Eesti rändrahnude hulgas mahult 21/sel kohal /4/.
1988.a. suvel uurisid Augu Suurkivi H.Viiding ja K.Müürisepp. Esimene pildistas. Tema värvilisi diapositiive (4 tk. môôdus 6x6 cm ja 4 t.môôdus 3x4 cm) säilitatakse TA Geoloogia Instituudis.
|
| Loodusobjekt | Rändrahn, kivi |
| Asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses: | Ava objekti asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses
keskkonnaportaal.ee/... |