| Nimi | Ukukivi = Lossikivi = Neitsikivi = Lindakivi = Kalevipoja |
| Asukohakirjeldus | Vana Pärnu mnt. - Ruila teeristilt umbes 0,3 km loodes Lossi talu aia ääres. Lähedal on Käraste mäe bussipeatus.
( LKR: 16.11.1999, 10:38:08 ) |
| Kaitse | <KAITSE>
Vôetud looduskaitse alla vabariikliku tähtsusega objektina (reg. nr. 88). Eesti Vabariigis vôeti looduskaitse alla 1937. a. (reg. nr. 160).
( LKR: 16.11.1999, 11:08:51 ) |
| Kirjandus | <KIRJANDUS>
1. Eisen, M.J. Esivanemate ohverdamised. Tln. 1920.
2. ENE. Kd. 6. 1974. Lk. 550. Foto.
3. Joonuks, H. Tallinn - Pärnu. Tln. Lk. 17.
4. Kumari, A. Suurte rändrahnude teine kümme. - Eesti Loodus. 1981. Lk. 670-676.
5. Laugaste, E., Normann, E. Muistendeid Kalevipojast. Tln., 1959.
6. Laugaste, E., Liiv, E. Muistendeid Vanapaganast. Tln. 1970.
7. Mahtra Rohelise Vööndi Metsamajandi järelvalvepiirkonna looduskaitseobjektid. Käsikiri. Koost. M. Raid. Ü/K "Metsaprojekt". Metsakorralduskeskus. Tln., 1985. Toodud A.Kumari joonis (suurelt).
8. Maide, J. Looduskaitse alla vôetud maa-alad ja esemed - Looduskaitse I. Tln., 1937.
9. Sulepi, E. Ukukivi ja "Kuningakepp" - Eesti Loodus. 1970. Nr. 1. Lk. 114.
10. Tamm, R. Suured kivid (rändrahnud) Hageris. - Loodus. Nr. 5.
<KOOSTAJA>
H.Viiding; Ü.Heinsalu
|
| Iseloomustus | <ISELOOMUSTUS>
Rabakivist (viiburgiit) hiidrahn, mille kolm külge on peaaegu vertikaalsed (82-85°), pôhjakülg aga tipust kuni peaaegu maapinnast kallak. Rahnu môôtmed (A.Kumari järgi): pikkus 12,6 m; laius 10,0 m; kôrgus 5,7 m; ümb. maapinnal 35,1 m; maksimaalne ümb. 35,2 m; maapealse osa maht - 236 m/3; kontuuri pindala maapinnal on 86 m/2. Rahn on osalt maa sees. Kallaku külje ülaosas harja lähedal on kivisse raiutud ohvrilohk läbimôôduga 40 cm ja sügavusega 15 cm. Kui see vihmaga vett täis saab, voolab sealt ojake mööda kivi külge alla. Oja vooluteele on tekkinud nôgu. Rahnu küljed on kaetud suuremalt jaolt samblaga ja samblikega. Kallakul küljel kasvab ka rohtu. Rahnu külgedel nähtub mitmes kohas pragusid. Idakülje ülaserval on väike astang, kuhu on raiutud môned astmed, et saada kergemini kivi otsa.
Ukukivi kohta on huvitavaid rahvajutte. Kivi juurest olevat leitud kulda ja vanu rahasid, ohvrilohul seisnud vanasti hôbetaldrik; selle kivi otsas olevat eestlased hukanud sôja ajal surmamôistetud vaenlasi; Lindanisa ja Varbola kivi vôiduviskamisel on Varbola kivi kukkunud Ramla mäe alla Ruilas. Kivile viidud ohvriande veel 20. saj. algul. Tänapäeval pannakse ohvrilohku münte.
|
| Koostanud | Koostanud:H.Viiding; Ü.Heinsalu
2. aug. 1986. a.; 9. aug. 1991. a.
(LKR: 16.11.1999, 11:02:26 )
(LKR: 16.11.1999, 11:03:48 ) |
| Seisund | Väga hea, asub korras aias. Kivi juures on looduskaitse tähis, veidi eemal aia taga aga tähis, et kivi on ka arheoloogiamälestis. Kivi ümber on kasvanud ja on veel juurde kasvamas puid. Nende arvu tuleks vähendada, et kivi maastikuline tähtsus säiliks ja seda oleks vôimalik pildistada.
( LKR: 16.11.1999, 11:05:55 ) |
| Tähtsus | <TÄHTSUS>
Teaduslik, maastikuline, ajalooline (arheoloogiline), kultuurilooline, ôppeotstarbeline. Imposantne hiidrahn, rahvapärimustega seotud, suurim ohvrikivi Eestis.
|
| Uuritus | <UURITUS>
Ukukivi on külastanud ja uurinud palju teadlasi ja huvilisi: G.Helmersen, R.Tamm, T.Laur, V.KAlamees, H.Rebassoo, H.Viiding jt. Kivi kohta on kirjanduses rohkesti lühiandmeid. Seda môôdistas geodeetiliselt 25.05.78. aastal /8/ A.Kumari. 1991. a. suvel uuris Ukukivi looduskaitselist seisundit Ü.Heinsalu.
|
| Loodusobjekt | Rändrahn, kivi |
| Asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses: | Ava objekti asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses
keskkonnaportaal.ee/... |