| Nimi | Leetse paljand |
| Asukohakirjeldus | Pakri poolsaarel Lahepere lahe rannikul, Leetse küla idaserval, kôrguspunktist 12,4 m 650 m läände.
( LKR: 23.02.2000, 11:04:56 ) |
| Kaitse | <KAITSE>
Kaitsetu. Vôtta kaitse alla ja viia poolsaarelt sôjaväegi välja. Alates 5.V 1998.a. PAkri maastikukaitseala. EV määrus nr. 97.
( LKR: 23.02.2000, 11:24:27 ) |
| Kirjandus | <KIRJANDUS>
1. Bekker, H. Ajaloolise geoloogia ôpperaamat. Tartu, K/Ü "Loodus", Tartu, 1923, lk. 29-31.
2. Müürisepp, K. Dikt[oneema-kiltkivi ja glaukoniit-liivakivi geoloogia Eesti NSV-s. Tln. 1957. ENSV Geol. Inst., lk. 16-19.
3. Orviku, K. Lithologie der Tallinna-Serir (Ordovizium, Estland). I, Tartu Ülik. Geol. Inst. Toimetused, nr. 58. Tartu, 1940, lk. 17, 48.
4. Mägi, S. 1984 (vene k.).
5. Rôômusoks, A. 1956. (vene k.).
6. Stumbur, H.A. jt. 1965. (vene k.).
|
| Iseloomustus | <ISELOOMUSTUS>
Paljand asub paekalda järsakus, mille moodustavad kruus-liivas pinnakatte all paljanduvad keskordoviitsiumi alumised kihid. Latorpi lademe Leetse kihistu roheliste glaukonitiide (savikas aleuriitsed glaukoniitliivakivid ja aleuroliidid) paksus on Loode-Eestis suurim. Nad on Pakri poolsaare pôhjarannikul, Leetse küla lähistel hästi paljanduvad ja ligipääsetavad. Seepärast on selle küla järgi nimetuse saanud Leetse lade /6/, hiljem Leetse kihistu /5/. Siinsel klindil asub nende stratoonide stratotüüp. Pakri poolsaare lääneosas Leetse kihistu paksus suureneb (kuni 4 m-ni), kuid sealne klint on sôjaväe valduses ja seepärast ligipääsmatu.
Leetse kihistu all alsuvad glaukoniiti sisaldavate Varangu lademe Varangu kihistu hallid savid ning nende all, Türisalu kihistu pruunid graptoliitargilliidid. Järgnevad "oobolusliivad" ja liivakivid. Need ei paljandu oma täies paksuses.
|
| Koostanud | Koostanud:S. Mägi
10. okt. 1991. a.
(LKR: 23.02.2000, 11:20:14 ) |
| Seisund | Ebarahuldav. Leetse panga kôrgem - lääneosa on sôjaväe käes ja ligipääsmatu. Esineb maa-aluseid sôjaväe rajatisi, mis on ohtlikud.
( LKR: 23.02.2000, 11:21:22 ) |
| Tähtsus | <TÄHTSUS>
Teaduslik. Unikaalse, glaukoniitse koostisega alamordoviitsiumi Leetse kihistu stratotüüp. Ka ôppeotstarbeline tähtsus.
|
| Uuritus | <UURITUS>
Paljandit on pooleteise sajandi jooksul uurinud ja siit on kivistisi kogunud paljud geoloogid, sealhulgas rahvusvaheliselt tuntud eelmiste pôlvkondade esindajad *E.Eichwald, Fr.Schmidt jt.). Leetse kihistu uurimise viimaste aastakümnete käsikirjalised materjalid, kivististe ja kivimite kollektsioonid asuvad Eesti TA Geoloogia Instituudi fondides.
|
| Loodusobjekt | Paljand (aluspõhja-) |
| Asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses: | Ava objekti asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses
keskkonnaportaal.ee/... |