Ürglooduse objektide andmete kuvamine

Ürglooduse objekt: Härma Mäemine e. Keldri müürVäljad: peida ,kuva
Kaitsealune alaPiusa jõe ürgoru maastikukaitseala (KLO1000202)
NimiHärma Mäemine e. Keldri müür
AsukohakirjeldusVõru maakond, Meremäe vald. Piusa jõe paremal kaldal Keldri veski juures. Juurdepääsuks tuleb sõita Võru-Obinitsa maanteelt kas Lindora või Andrikova juurest lõunasse. Esimesel juhul viib korralik tee Jõevereni, kust soodsate ilmastikutingimuste korral saab maastikuautoga veel peaaegu 1 kilomeeter mööda metsateed edasi. Edasine 1-kilomeerine tee viib mööda jalgsi läbitavat matkarada, mis möödub ka Härma alumisest e. Kõlksniidu müürist, Keldri müüri vastaskaldale.
Andrikova juurest tuleb Meremäe teed mööda sõita Härma külani, suunduda sealt läände, mööduda sildiga tähistatud 15.-17.sajandi arheoloogilise mälestusmärgi, maa-aluse kalme kohast ning metsateid mööda lääne suunda hoidudes jõuab maastikuautoga üsna paljandi lähedusse. Härma küla jääb paljandist ca 1,2 km kaugusele.
Juurdepääs paljandile on parem ülesvoolu otsast, kuid seal on eramaa tõttu juriidilisi raskusi. Tähistatud matkarada möödub paljandi allavoolu otsast, kust paljandi juurde saab ainult paari meetri ulatuses.
KaitseKaitse all Piusa maastikukaitseala üksikobjektina. Kaitse säilitada.
KirjandusOma tähelepanuväärsuse tõttu on leidnud äramärkimist kõikides Piusa ürgorgu käsitlevais loodusteaduslikes ja turismialastes trükistes, kujuures tihti on just seda paljandit fotografeeritud. Peale selle on paljandit kui huvitavat loodusobjekti toodud esile ka Eestit ja Võru maakionda puudutavates üldtrükistes:

Varep E. T (koostaja). 1965. Kas tunned maad
Kenk V., Ploom E. 1972. Siin- ja sealpool maanteed. Võru rajoon. Tallinn, "Eesti Raamat", 80 lk, lk.
IseloomustusHärma Mäemine müür on Eesti kõrgeim devoni paljand. Järsul, 43m kõrgusel Piusa ürgoru paremal veerul võib jälgida kuni 30-meetrilist liivakivi profiili, kuigi valdavas osas on paljandi kõrgus ca 19 m. Liivakivid langevad järsu seinana oma valdavas 150-meetrilises horisontaalses ulatuses otse vette. Paljandi seina juurde on maad kaudu juurdepääs ülesvoolu otsast 30-35m endise Keldri veski poolt. Siin on paljandis ka korraliku uksega suletud kelder. Kelder on olnud siin juba väga ammu ning on andnud nii veskile kui ka kohale nime. Tõenäoliselt oli tegemist esialgse loodusliku uurdega, mis inimkäte poolt laiendati. Kaks väikest koopataolist uuret on paljandi allavoolu otsas, kus liivasein laskub järsult vette. Tõenäoliselt ei ole need kuigi sügavad. Paarikümne aasta taguste Ü.Heinsalu andmete järgi ulatub nende sügavus 0,8-1m-ni.
Paljanduvad keskdevoni Gauja lademe Lode kihistiku kollakasroosad ja valkjaskollased keskmiselt tsementeerunud põimjaskihilised liivakivid rohkete rooste-pruunide rauahüdrroksüüdi pindadega. Põimjate seeriate paksus valdavalt 5-15cm, kihilisus rahutuilmeline, tihti võib täheldada seeriate väljakiildumist. Paljandi jalamil on kuni 20cm paksune rohkete lapikute saviveeristega kiht, mille alumine pind on lainjas. Väiksemaid saviveeriseid sisaldavaid läätsjaid kihikesi võib paljandis näha ka kõrgemal.
KoostanudA.Kleesment
SeisundHea. Paljandi kohalt läheb läbi tähistatud matkaraja jalgsi läbitav rajalõik, mis ülesvoolu otsas paiknevat sälkorgu pidi laskub jõe äärde, kuhu on ehitatud korralik purre. Rada viib siin Piusa vastaskaldal olevale jõeniidule, kuhu on paigutatud paljandit tutvustav matkaraja silt ja kust avaneb liivaseinale ilus vaade. Paljandi ülesvoolu otsa juures olev tasane madal jõeäär on hästikorrastatud ja kujundatud iluaiaks. See on aga eravaldus, kuhu sisenemiseks tuleb küsida valdaja luba.
TähtsusRekreatiivne, teaduslik. Suurim devoni paljand Eestis, mis on lülitatud Piusa Ürgorgu läbiva tähistatud matkaraja koosseisu.
UuritusKülastati E.Mark-Kuriku poolt 1951.a. diplomieelsel praktikal, kuigi esimene korralik geoloogiline kirjeldus pärineb H.Viidingult 1967.-st aastast, mil ta võttis siit proove mineraloogiliseks analüüsiks. Viimaste tulemusi on kasutatud H.Viidingu ja A.Kleesmenti poolt Gauja ladet käsitlevates töödes. Materjalid on TTÜ GI kogudes. 1966.a. külastas Piusa ürgorgu uurides paljandit I.Kask. 1975.a. uuris ja mõõdistas paljandi ülesvoolu otsas olevaid koopaid Ü.Heinsalu.
Revisjonülevaatuse tegid 1998.a. suvel A.Kleesment ja E.Pirrus.
LoodusobjektPaljand (aluspõhja-)
Asukoht: peida ,kuva
Ürglooduse objekti kohanimiVõru maakond, Setomaa vald, Härmä küla