| Nimi | Tiirukivi Viinistus |
| Asukohakirjeldus | Viinistu ja Turbuneeme külade vahel, Saru neemikust ligi 100 m lôuna pool madalmeres.
( LKR: 18.01.2000, 11:29:15 ) |
| Kaitse | <KAITSE>
Looduskaitse Nôukogu otsusega 01. okt. 1937. a. vôeti Tiirukivi looduskaitse registrisse nr. 156 all /RT 1937, nr. 89, lk. 1783/; Looduskaitse I, 1937, lk. 178/.
17. märtsil 1959. a. vôeti Looduskaitse Valitsuse poolt Tiirukivi e. Painuva Suurkivi (reg. nr. 48) riikliku kaitse alla /Looduskaitse teatmik, 1960, lk. 269/. Jätta senine kaitse.
( LKR: 18.01.2000, 11:47:33 ) |
| Iseloomustus | <ISELOOMUSTUS>
Kôrge värvikirev migmatiitgraniitrahn. Môôtmed: pikkus 9,2; laius 7,2; kôrgus 5,3 m; ümb. 1 m kôrgusel 26,0 m (H. Viiding). Rahnu kirdepoolne, väljaulatuv osa on karedapinnaline, auklik ja urbne. Siit saab rahnu otsa ronida ja siin esineb väikesi koopaid, milles pesitseb tiire - sellest on tulnud rahnu nimi. Rahnu merepoolne külg on 0,30 m sügavuses vees.
1934.a. leidis P.Kents rahnu pealispinna pragudest Polypodium vulgare ja Chenopodium sp., ka kôrrelisi. Samblikest leidus halle ja valgeid kooriksamblikke ning kollast Xanthoria sp.
Ümbruskonnas leidub rohkesti rändrahne.
Ühe muistendi järgi tahtnud KAlevipoeg Tiirukiviga Juminda neemelt tabada Pärispea neemel Odakivil puhkavat Vanapaganat. Teise järgi olevat KAlevipoeg selle rahnu Soomest visanud.
|
| Koostanud | Koostanud:H. Viiding
Täiendas K. Müürisepp
20. aug. 1986. a.; 20. okt. 1991. a.
(LKR: 18.01.2000, 11:43:37 ) |
| Seisund | Ebarahuldav. Puudub looduskaitseline tähistus ja teeviidad.
( LKR: 18.01.2000, 11:44:08 ) |
| Tähtsus | <TÄHTSUS>
Teaduslik, ökoloogiline, rekreatiivne, ôppeotstarbeline, esteetiline, seotud muistenditega.
|
| Uuritus | <UURITUS>
1934.a. uuris ja kirjeldas rahnu Painuva Suurkivi nime all P.Kents, kes sai järgmised môôtmed: ümb. 25,25 m; pikkus E-W suunas 9,2 m; laius 6,5 m; suurim kôrgus 6,1 m (ümb. ja pôhiplaan vôeti 0,8 m pealpool veepinda, vett oli ca 30 cm). Järgmisel aastal uuris rahnu Tiirukivi nime all J.Eplik. Ta môôtis selle kôrguseks 5,70 m, ümb. 25,70 m ning arvutas mahuks 200 m/3 /Loodusvaatleja, 1935, 2, lk. 48/. Tiirukivi nimetust kasutas samaaegselt ka P.Kents /Eesti LOodus, 1935, nr. 1, lk. 12/. H.Viiding külastas Tiirukivi 1954. ja 1973. a. Viimasel korral määras ta rahnu kôrguseks 5,3 m ning ümb. 1 m kôgusel 26,7 m; ta pildistas ka kivi (üks 6x6 cm ja kolm 3x4 cm värvislaidi ja üks mustvalge foto säilitatakse TA Geol. Instituudis. Tiirukivi looduskaitselist revisjoni tegid 1991.a. sügisel K.Müürisepp ja E.Pirrus.
|
| Loodusobjekt | Rändrahn, kivi |
| Asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses: | Ava objekti asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses
keskkonnaportaal.ee/... |