Ürglooduse objektide andmete kuvamine

Ürglooduse objekt: Paganamaa järvestikVäljad: peida ,kuva
Kaitsealune alaPaganamaa maastikukaitseala (KLO1000177)
NimiPaganamaa järvestik
AsukohakirjeldusVõrumaa, Varstu vald, Paganamaa maastikukaitseala. Rõugest 18 km lõuna-edelas Eesti - Läti piiril.
KaitsePaganamaa maastikukaitsseala; 1999. a. vormistatakse uusi kaitseeeskirju.
1972. a. avati Paganamaa looduse-õpperada.
KirjandusKas tunned maad. 1965. Koost. E. Varep, Tallinn, Eesti Raamat, lk. 684.
Ploom, E., Veri, K 1980. Võru rajoon. Siin- ja sealpool maanteed. Tallinn, Eesti Raamat, lk. 45-47.
Heinsalu, Ü. 1985. Kasulik sõit Paganamaale. - Õhtuleht, 21. nov. , nr. 266. (12543).
Paltimäe, E. 1985. Looduskaitse objektid Võru rajoonis. - Rmt.: Põllumajandusmaastiku ökoloogia ja ökonoomika. Toim. R. Ratas. Tallinn - Võru, lk. 143-145.
Denks, V., Pai, H. 1986. Paganamaa õpperajad. - Rmt.: Looduse õpperajad. Koost. J. Eilart. Tallinn, Valgus, lk. 235-241.
IseloomustusVaheldusrikast mõhnastikku läbib ida-lääne suunaliselt kuni 59 m sügavune ja 200-1200 m laiune Piiriorg, mille põhjas on 4 ahelikuna paiknevat pinnakattest pärinevat põhjaveest toituvat sügavat (kuni 22,3 m) orujärve. Tekkelt on Piiriorg mandrijää sulamisvete poolt tekitatud uhteorg. Oru põhjakaldal on 3 järsuveerulist termokarstilise tekkega sulglohku, mida nimetatakse Vanapagana jälgedeks. Järvedest algav Piirioja tähistab Eesti-Läti piiri ja suubub Koiva jõkke.
Kikkajärv on aheljärvestikus kõige kirdepoolsem. Tema 21,4 ha suurusest pindalast jääb Eesti Vabariiki 12 ha. Eestipoolsel küljel asub 166 m kõrgune Kikkamägi. Kikkajärv on Piirioja lähtejärv, arvukalt on temas põhjaallikaid, ta kuulub kihistunud kalgiveeliste rohketoiteliste järvede hulka.
Sarapuu järv asub Kikkajärvest 200 m edela pool. Pindala 2,4 ha, millest Eestis 1,3 ha. Järve sügavus 8,8 m. Rohkete põhjaallikatega maastikuliselt kaunis läbivoolu järv. Nimi on pandud kalda pähklimetsade järgi. Kuulub kalgiveeliste rohketoiteliste järvede hulka.
Paganamaa Liivajärv e. Liivakraavi järv asub 75 m Sarapuu järvest edela pool. Järve 4,2 ha pindalast kuulub Eestile 2 ha. Järve sügavus ulatub 19 m-ni. Järve suubub kaks sälkorgu - Liivakraavi. Suure Liivakraavi pikkus on 150 m, laius 50 m ja sügavus 36-40. Mööda põllukraave voolanud vesi on liiva uuristanud sälkorud viimase sajandi jooksul. Järvest voolab läbi Piirioja. Äärmiselt selge vesi annab tunnistust ka Liivajärve toitumisest liivadest pärinevast põhjaveest. Liivajärv kuulub kihistunud rohketoiteliste järvede hulka.
Paganamaa Mudajärv asub Liivajärvest 30 m edela pool. Järve pindala on 1 ha, sellest asub Eestis 0,5 ha. Kaldad on mudased, sügavus 2-3 m. Teada on allikakohti. Järvest voolab läbi Piirioja. Tüüpiline rohketoiteline järv.
Mõhnastikus on teada külma selge veega väiksemaid allikaid. Krabi veskijärve taga laagriplatsi juures on kolm Neitsilätet. Allpool järvestikku Piirioja järsul kaldal avaneb Külmläte.
Rahvapärimuste kohaselt olevat termokarstilise tekkega sulglohud põgeneva Vanapagana jalajäljed, Kikkajärve pillatud kividest ja mullast moodustus saar. Kikkajärve põhjakaldal orunõlval on Vorotka kivikalme.
1972. a. avati Eesti Looduskaitse Seltsi vabariiklikul kokkutulekul Paganamaa looduse õpperada. Krabis on koolimetskond ja looduse õppekeskus.
KoostanudH. Kink
SeisundHea. Paganamaa looduse-õpperadasid hooldab Krabi koolimetskond. Probleeme on kobrastega (paisutused).
TähtsusPinnakattest pärinevast põhjaveest toituv maastikuliselt kaunis aheljärvestik. Omapärased veetegevuse tulemusena moodustunud pinnavormid (termokarstilise tekkega sulglohud, sälkorud nn. Liivakraavid. Geoloogiline, maastikuline, turistlik, veekaitseline.
UuritusÜ. Heinsalu, 1961, 1985 - loodusmälestiste ülevaatus;
V. Denks jt. 1970, 1985 - looduse õpperaja uuringud ja planeerimine.
LoodusobjektJärv
Asukoht: peida ,kuva
Ürglooduse objekti kohanimiVõru maakond, Rõuge vald, Paganamaa küla