| Nimi | Härma (Ärma) paljand |
| Asukohakirjeldus | Valga maakond, Helme vald. Tõrva keskmest 2km Pikasilla suunas Härma bussipeatuse juures keerab tee läände, lukustatud liivakarjääri. Teeristist 100 m kaugusel on sild üle Õhne jõe. Paljand asub sillast ca 100 m ülesvoolu Õhne paremal kaldal. Paljand on sillalt nähtav, kuid ligipääs on parem mööda nõlva, kuna jõeäär on raskesti läbitav. |
| Kaitse | On looduskaitse all olevate objektide nimekirjas, leidnud kajastamist piirkonda käsitlevas loodus- ja turismialases kirjanduses. Tähistamata. Vajaks viitesilti maanteelt ja silti paljandi juures.Kaitse säilitada. |
| Kirjandus | Mark E. 1958. Devoni ajastu liivakivid ja neis esinevad kalaluud.-Eluta looduse kaitse. Tallinn,Eesti NSV TA Geoloogia Instituut, lk. 47-55.
Mägi H., Veri K. 1976. Siin-ja sealpool maanteed. Valga rajoon. Tallinn, "Eesti Raamat", 160 lk.
Veri K. 1980. Tõrvas ja lähistel. Tallinn, "Eesti Raamat",88 lk.
Kajak K., Kurik E. 1987. Geoloogiline ehitus. - Valga rajoonis, Tallinn, Eesti TA, lk.34-43.
Kleesment A. 1995. Lithological characteristics of the uppermost terrigenous Devonian complex in Estonia. - Eesti TA Toimetised, Geoloogia, 44, 4, lk. 221-233.
|
| Iseloomustus | Burtnieki lademe alumise osa Härma kihtide stratotüüp ja fossiilsete kalade leiukoht. Kuni 7 m kõrgusel otse vette laskuval järsakul paljanduvad 30 m ulatuses punakasroosad ja kollakaspunased, vahekihiti hallikasvalged põimjaskihilised liivakivid, milles rohkeid peeni pruunikaspunaseid liivakivi vahekihte. Põimjad seeriad paksusega 15-20cm on hästi jälgitavad. Liivakivis punakaspruuni savi läätsjaid vahekihte, eriti paljandi ülemises osas. Paljandi allosas, 1-1,5 m vee piirist, on saviveeristest koosnev uhtkonglomeraadi kiht fossiilsete kalade fragmentidega. Suuremad ja tervemad luud asuvad uhtkonglomeraadi kihi allosas. Väiksemaid ja kulutatud fragmente sisaldab ka konglomeraadi peal lasuv kollakas liivakivi kiht, mis sisaldab üksikuid punaka ja sinakashalli savi veeriseid. |
| Koostanud | A.Kleesment |
| Seisund | Rahuldav. Halva juurdepääsu tõttu ei ähvarda risustamine ega rikkumine. |
| Tähtsus | Teaduslik. Burtnieki lademe Härma kihtide tüüpläbilõige. Parim selle taseme devoni fossiilsete kalade leiukoht. |
| Uuritus | Härma paljandist on fossiilseid kalu välja kaevanud juba H.Asmuss möödunud sajandi keskel. Esimene teadaolev korralik geoloogiline kirjeldus on E.Mark-Kuriku diplomitöös ja see on tehtud 1951.a. välitööde andmete alusel. Hiljem on paljandit külastanud ja kirjeldanud H.Viiding (1957), E.Mark-Kurik , A.Kleesment ja E.Taur (1958), E.Mark-Kurik ja A.Kleesment (1990). Revisjonülevaatuse teostasid A.Kleesment ja K.Kirsimäe koos Göteborgi Ülikooli teaduri P.Plink-Björklundiga 1998.a., kes tegi paljandis tekstuurseid uurimusi settetingimuste määramiseks. Paljandi profiil on ligemale 50 aasta vältel säilunud peaaegu muutmatul kujul. Paljandist tehtud mineraloogilise analüüsi andmeid on oma Burtnieki ladet käsitlevates töödes kasutanud H.Viiding ja A.Kleesment. Paljandi kohta käivad materjalid on TTÜ Geoloogia Instituudis, aga ka Rootsis Göteburgi Ülikoolis. |
| Loodusobjekt | Paljand (aluspõhja-) |
| Asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses: | Ava objekti asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses
keskkonnaportaal.ee/... |