| Nimi | Lipstu "nõmm" (loopealne) |
| Asukohakirjeldus | Palamulla vahtkond, kvartalid 79, 80, 81, mis asuvad Lipstu
külast lääne pool. |
| Kaitse | Osa Lipstu nõmmest võeti looduskaitse alla juba 1937.a. kui
omapärane paepealne männik. Laiemalt, s.o. Palamulla vk.
kvartalid 79 ja 80 võeti looduskaitse alla Rapla raj. RSN TK
otsusega 24.11.81.a. Kaitse alla on vaja võtta ka kvartal
81, sest selles asub lipstu oja alamjooks, kus on haruldasi
paepaljandeid, kulgeb Lipstu astangu lõunapoolne lõik ja
esineb mitmes kohas karstinähtuseid, eriti Paju talu ümbruses.
Sõbessood ei või kuivendada, et oja säiluks. Lipstu nõmmes
tuleks kehtestada rangeid looduskaitselisi piiranguid.
1998.a. maastikukaitseala, pindala 86 ha. |
| Kirjandus | Aasamaa, H. Lipstu nõmm. - Looduskaitse I. Tallinn, 1937.
Rebassoo, K. Küla taga algavad loometsad. - Eesti Loodus,
1991, lk. 558-559.
Kas tunned maad. Koost. E. VArep. Tallinn, 1965, lk. 137-138. |
| Iseloomustus | Enamjaolt hõre ja kidura kasvuga loometsa ala, kus pinna-
katet on paljudes kohtades kuni 0,3 m, kohati aga paljandub
aluspõhi - Raikküla lademe kaljupind või selle murend. Loo-
metsa valdavaks puuliigiks on mänd ja kadakas. Kadakad
on sageli puukujulised ja jämedad. Edelast ja loodest piirab
nõmme Sõbessoo. Piiril on astang ja voolab väike Sõbessoo
oja, mis suvel jääb sageli kuivaks.
Astang on 79. kvartali edelanurgas järsk, u. 1-1,5 m kõrge ja
ugevasti karstunud. Siin kaotab oja osaliselt oma vee maa
alla ja tekkinud on ligi 200 m pikk ning 100 m lai ilmekas
lookarstiala. Sellel karstialal leidub rikkalikult lohke, avalõhesid
astangu servas aga karsti tõttu eraldunud ja langetunud pae-
panku. Avalõhede laius on sageli 0,2 m ja sügavus kuni 1 m.
Astangut hüütakse Lehmalõukaks, sest kõrval on mülkane
soo, kus vanasti lehmad sisse jäid. Lehmalõuka karstialal
põles ligi 10.aasta eest mets ära, kusjuures hävis osalt ka
mullakihike. Rohukattes leidub tüüpilisi lubjalembeseid taimi:
kukehari, lubikas jt. Paeplatoo on kaetud samblikega.
Lipstu nõmme kaguosas, kvartalis nr. 81 esineb rohkesti
avalõhesid ja karstilohke Paju talu ümbruses. Kagu poolt talu
juurde viival teel esineb paralleelsseid kirde-edela suunalisi
lõhesid vahekaugusega 0,5-2 m. Üks lõhe pikkusega 3 m on
kolme jalajäljekujulisse laiendiga, mis on kuni 20 cm sügavused
ja kujutavad karstiaugukesi. Rahvasuus hüütakse neid
Vanapagana jalajälgedeks. |
| Koostanud | Ü.Heinsalu |
| Seisund | RAhuldav. Nõmm on tähistatud kahelt poolt looduskaitselise
nimesildiga. Lehmalõuka ümbrust külastatakse sageli ja siit
läheb läbi marjuliste ja matkajate tee. |
| Tähtsus | Maastikuline, ökoloogiline, geoloogiline (aluspõhja paljandid),
karst), botaaniline, rekreatiivne, õppeotstarbeline. |
| Uuritus | uuritud botaaniliselt (H. Aasamaa jt.), metsanduslikult, geo-
loogiliselt (Ü: Heinsalu). |
| Loodusobjekt | Karstivorm |
| Asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses: | Ava objekti asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses
keskkonnaportaal.ee/... |