| Nimi | Palsi paljand Paeallikaga Mäletjärvel |
| Asukohakirjeldus | Tartu maakond, Mäksa vald. Mäletjärve külas Lavatse (Lavatsi) järve idakaldal. Juurdepääsuks tuleb Tartu-Räpina maanteelt Mellistest pöörata edelasse Mäletjärvele viivale teele, kust peale 4 km läbimist on vaja keerata kagusse Kriimani teele ning ületada seda mööda Mäletjärve oja. Silla juurest on mööda oja paremat kallast paljandini ca 200 m, kuid sinna viiv rada on raskesti läbitav. Paljand on juurdepääsetav ka oja (järve) idakaldal kulgevalt külavaheteelt, mis pöörab Kriimani teelt kirdesse 150 m kaugusel sillast. 150 m peale teeristi on Palsi talu majade rühm, kust tuleb laskuda järvenõkku. Paljand on siin teest 150 m kaugusel. Ka siin on rada vaevumärgatav ning raskesti läbitav. |
| Kaitse | Ei ole kaitse all. Tasuks kaitse alla võtta ja tähistada vastavate siltidega. Teerada paljandini tuleks olmeprahist puhastada ja kasvõi üks teerada korras hoida.. |
| Kirjandus | Rumma J. (peatoim), 1925. Tartumaa. Maateadusline, majandusline ja ajalooline kirjeldus. Tartu, 740 lk., lk. 486, 505-506.
Heinsalu Ü. 1987. Eesti NSV koopad. Tallinn,"Valgus", 160 lk., lk. 69.
|
| Iseloomustus | 25 m pikkusel järsakulõigul paljandub kuni 4,5 m kõrgune Aruküla lademe Tarvastu kihtide läbilõige. Paljanduvad punakaspruunid põimkihilised liivakivid. Põimkihiliste seeriate paksus kõigub 0,3-0,6 m vahel. Võib täheldada seeriate kiilutaolist väljasuidumist. Seeriatevahelised piirid sageli Fe-hüdroksiidsete katetega, valdavalt tasased, kuid esineb ka lainjad pindu. Paljandi läänepoolse otsa alumises osas on 6-7 meetrilise ulatusega 5 cm paksune tugevalt roosakashalli tsementeerunud liivakivi läätsjas vahekiht.
Paljand on valdavalt orienteeritud pikki lõhepinda suunaga 75o, mis läänepoolses otsas on sammaldunud. Paljandiseina idapoolne osa on hiljutise varingu tõttu värske, etteulatuvate nurkadega, mis on piiritletud liivaseina sisenevate püstisteid lõhepindadega suunaga 10 ja 50o. Paljandi idaotsa jalamil on väike allikakoobas kõrgusega 0,5 m ja laiusega allosas 1 m, mis siseneb liivaseina ca 1 m sügavuselt suunas 75o. Sellest väljavoolav veenire on endale uuristanud kitsa sängi paljandi jalami ja selle ees oleva varingukuhiku vahele. Sellega ühineb veel 2 paljandiseina alt välja voolavat allikat, misjärel nire muutub 30-50 cm laiuseks ja voolab 25 m kaugusel asuvasse laia kõrkjate vööndiga piiritletud järve. Allikas on tuntud Paeallika nime all, kuigi on kasutatud ka Ohvriallika nime.
!967.a., kui paljandit külastas H.Viiding, oli siin 6 m sügavune allikakoobas, mille ava kõrgus oli 3 m ja laius alt 2,3 m. Paljandiseina pikkus oli sellevõrra 5 m võrra lühem.20.sajandi 70-ndate aastate keskel, kui seda objekti külastas Ü.Heinsalu, oli koobas juba sisse langenud.
Eelpoolkirjeldatud objektist paarsada meetrit põhja pool samal järve kaldal on teelt viited Põrguvalu allikale ja Silmalättele.
|
| Koostanud | A. Kleesment |
| Seisund | Paljand allub peamiselt looduslikele protsessidele. Üksikud sissekraabitud nimed näitavad, et teda siiski külastatakse. Kohalike loodushuviliste poolt on paigaldatud kaks paljandisse juhatavat puidust viita: Mäletjärve oja paremal kaldal Kriimanile tee silla juures on viit "Paeläte 0,2 km" ning Palsi talu hoonete kohal on viit "Paeläte". Ka paljandi juures on silt "Paeläte". Teerajad paljandini on aga tugevasti rohtunud, paljandi kohal on olmeprahti. |
| Tähtsus | Teaduslik, rekreatiivne. Huvitava ehitusega rohkete lõhepindadega liivasein, kust voolab välja allikas. |
| Uuritus | Oli teada huvitava loodusobjektina juba 20.sajandi alguses. Esimese detailse geoloogilise kirjelduse tegi 1967.a. H.Viiding. Kümmekond aastat hiljem uuris paljandit Ü.Heinsalu. Revisjonülevaatuse koos tänapäevase situatsiooni kirjeldamisega tegid 1999.a. suvel A.Kleesment ja E.Pirrus, mille käigus tehti paljandist ka värvifoto (F19/9 E.Pirruse fotokollektsioonis). |
| Loodusobjekt | Paljand (aluspõhja-) |
| Asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses: | Ava objekti asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses
keskkonnaportaal.ee/... |