Ürglooduse objektide andmete kuvamine

Ürglooduse objekt: Mõdriku - Kulina vallseljak koos allikate ja järvedegaVäljad: peida ,kuva
Kaitsealune alaMõdriku-Roela maastikukaitseala (KLO1000579)
NimiMõdriku - Kulina vallseljak koos allikate ja järvedega
AsukohakirjeldusMôdriku, Kantküla vahelisel alal.
( LKR: 14.08.1998, 09:02:18 )
Kaitse<KAITSE>
Kaitse all alates 1978.a., väljaarvatud osa Saueaugu järvik. Kôik Saueaugu järved vôtta kaitsealasse. Vältida kruusa kaevandamist. Allikad tähistada looduskaitse märgiga. Likvideerida Mustjärve lähedalt sônnikuhoidla (1990). Vormistamisel 1998.a. Môdriku-Roela maastikukaitseala pindalaga 115 ha. Asub Pandivere Veekaitseala II piiranguvööndis.

( LKR: 14.08.1998, 10:18:54 )
Kirjandus<KIRJANDUS>
1. Rähni, E. Viimase mandrijää servamoodustistest Pandivere kôrgustikul / ENSV TA Geoloogia Instituudi uurimused VII. Tln., 1961.
2. Eipre, T. Pandivere karstijärved ja allikad. - Eesti Loodus, 1967, 4.
3. Heinsalu, Ü. eesti allikad ja nende kaitse. - Eesti Loodus, 1977, 7,8.
4. Mäemets, A. eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977.
5. Järvekülg, A. jt. Pandivere pinnaveekogude seisundist ning kalanduslikust ja teaduslikust väärtusest.- Kaasaegse ökoloogia probleemid. Trt., 1988, lk. 40-44.
6. Mäemets, A. Matk Eesti järvedele. Tln., 1989.
7. Laugaste, R. Pandivere järvede hüdrokeemiast ja fätoplanktonist. - Keskkonnakaitse. 1990, lk. 21-30.
8. Karukäpp, R., Paalme, G. Kruusa-liiva kasutamisest ja pinnavormide kaitsest PAndivere kôrgustikul. - Rmt.: Pandivere kôrgustiku veekaitse küsimusi. Tln., TA Looduskaitse Komisjon. 1990.
9. Pandivere Riiklik Veekaitseala. Karst ja allikad. 1994. Koost. TA Geol. Inst., AS MAves, lk. 55-56.
Allikate kohta on andmeid ka Eesti TA Geoloogia Instituudis, Geoloogia Fondis ja Eesti Hüdromet. Valitsuse Fondis.
Iseloomustus<ISELOOMUSTUS>
Esineb Môdriku-Kulina loode-kagu suunaline oosiahelik pikkusega üle 12 km. Ooside kôrgus ulatub kuni 15 m, abs. kôrgus kuni 100 m. Oosist ida pool on môhnastik, mis kirdes läheb koos väikeste otsamoreenidega üle Vôlumäe servamoodustiste kompleksiks. Ooside nôlvad on valdavalt metsaga kaetud. Oosid on pôhjaosas laiemad, kohati isegi lavakujulised, lôunapool aga kitsad ja teravaharjalised. Nende kôrval on kohati oosilohud. Môhnade kôrgus ei ületa 10 m.
Ooside kôrval esineb rohkesti allikaid. Neist eriti tähelepanuväärsed on järgmised:
1) Voore allikad ja allikajärv, mis asub Voore môisapargist 1,5 km kagus oosi idajalamil. Allikajärv on 150 m pikk ja 40 m lai. Selle pôhjas on sinetava veega allikalehtrid laiusega kuni 5 m ja sügavusega 1 m. Arvukalt leidub lange- ja tôusuallikaid ka oosi ja järvedevahelisel kitsal sooribal. Järvest pôhja pool on 100 m pikk ja kuni 40 m lai ajutiste allikate ala, mis kujutab kohati allikasood. Siin esineb retsentset allikalupja. Osa allikaid maaparanduskraavides. Eesvool - Kunda jôgi.
2) Küti allikad ja allikajärv asukohaga oosi idajalamil Küti asulast lôunas. Allikajärve pôhjas ja läänekaldal on 13 allikat. Allikafrondi pikkus on umbes 250 m. Järv on enamasti kuni 0,5 m, allikalehtrite kohal ligi 1 m sügav. Kaldaallikate ümber on allikasoo. Allikalehtritest on môned 2-3 m laiad ja kuni 1 m sügavad. Järves esinevatest on suurim 4 m laiuses kraatris. Mônede kraatrite pôhjas keeb liiv tugevasti. Allikate hulgas on nii lange- kui ka tôusuallikad. Môned allikarühmad annavad vett 5-20 l/s, kogu allikaala kokku arvatavasti 50-100 l/s. Allikaala asub metsas ning on väga maaliline. Allikate vett kasutati Aravuse kalakasvatuses. Eesvool - Kunda jôgi.
3) Kulina allikaala, asukohaga Kulina asulast lôunas, oosidest ida pool. Ala lôunaosas esineb oosi jalamil rühm allikaid 10 m pikkusel frondil, mis annavad alguse ojale vooluhulgaga kevadel üle 50 l/s. Sellest pôhja pool esineb rühm tôusuallikaid, mis moodustavad ligi 30 m laiuse allikajärvekese. Allikafront on siin umbes 30 m pikk ja see annab vett kuni 40 l/s. Teine järvik on oosidevahelises nôos. Sellest väljavoolukraav on kinni kasvanud. Allikaalal kasvab mets. Allikate juurde viivad jalgrajad.
Môdriku ja Saueaugu vahel on oosi läheduses rühm nôgusid, kus esinevad nn. Saueaugu ajutised järved. Pôhjavee tase kôigub siin mitme meetri ulatuses. Sôltuvalt pôhjavee tasemest ja nôgude reljeefist on järvede arv varieeruv. Kôrvutistes nôgudes moodustub kôrge pôhjaveeseisu ajal ühine järv. Pôhjavee alanedes jagunevad môned järved algul mimeks, lôpuks jäävad mônekümne meetri laiuseks vôi hoopis kuivaks. Seda näeb Saueagu külast pôhja pool heinamaadel, kus on suurim nôgude rühm. Üht siinset järve kasutatakse laialdaselt suplemiseks.
Omapärane orulaadne täiesti lage järvenôgu asub Môdriku-Saueaugu teest lääne pool maantee ääres, mida hüütakse Suurauguks. Selle kaldal esineb ajutine allikas.
Saueaugu ja Kantküla piirkonnas esineb ka mitu alalist järve.
L i l l e m a a järv ehk Kirbukôrtsi järv on maaliline, umbes 2 ha suurune ja kuni 2,8 m sügavune kôrgekaldaline alkalitroofne järv, mille veetase suvel oluliselt alaneb. Järvenôgu hüütakse Andiauguks. Järve kaldal laagriplats ja ujumiskoht, järve lôunaotsa juures kasvavad endise Lillemaa talu pôlistammed. Vesi on helerohekaskollane, läbipaistvus pôhjani. Vees esineb väga palju üldlämmastiku (3185 mg/mü). Zooplanktonis leidub haruldasi koorikloomi. Vanasti olevat Lillemaa järves elanud karpkala. Suvel leidub selles pesitsevaid veelinde. Lillemaa järve on ekslikult nimetatud Taaveti järveks.
U d u j ä r v ehk Kaanjärv. Oosijalamil paiknev 2,4 ha suurune ja 1,0 m sügavune (koos lendmudaga 2,5 m) pruuniveeline alaline järv. Kôva kallas esineb vaid oosi kôrval, mujal on kaldad soised. Varem umbjärv, nüüd kraavi kaudu ühenduses Uus-Udujärvega. Udujärve punakaspruun vesi on tavaliselt pôhjani läbipaistev ja väga rikas orgaanilisest ainest. Vees esineb rohkesti lämmastikku (üld N 1541 mg/mü). Planktonis ka haruldasi ikkesvetikaid. Taimestik katab tervet järvepôhja, kalastikus ainsana koger. Düsentroofset tüüpi järv.
U u s-U d u j ä r v. Umbes 1980.a. Udujärvest pisut lôuna poole rajatud paarihektariline tehisjärv. Selle vesi on allikaline ja väga külm.
K a n t k ü la M u s t j ä r v ehk Pühajärv. Rabaserval paiknev 5,3 ha suurune ja 1,6 m sügavune (koos lendmudaga 4 m) düsentroofne järv. Punakaspruuni vee läbipaistvus 1,0 m. Kaldad kôikjal pehmed, turbamudased, järve veetase viimasle ajal alanenud umbes 0,5 m. Taimestik katab peaaegu tervet järvepôhja. Planktonist on leitud haruldasi koorikloomi. Kaladest esineb peamiselt koger, leidub ka karpkala. Vees on palju lämmastikku (üld N 1350 mg/mü), mis arvatakse tulevat Vinni sohvoosi sônnikuhoidlast.
KoostanudKoostanud:R. Karukäpp, Ü. Heinsalu, A. Mäemets
26. nov. 1990.a.
(LKR: 14.08.1998, 10:10:44 )
SeisundVaevu rahuldav. Oosid on osaliselt rikutud kruusa kaevandamisest. Kuigi karjäärid on suletud, ohustab ebaseaduslik kaevandamine. Allikate vee looduslikku koostist on rikkunud haju- ja punktreostus. Järvede vesi on liiga lämmastikurikas.
( LKR: 14.08.1998, 10:13:30 )
Tähtsus<TÄHTSUS>
Teaduslik (glatsiaalgeoloogiline), maastikuline (kompensatsiooniala intensiivselt majandatavale pôllumajandusmaastikule), ökoloogiline, ôppeotstarbeline.
LoodusobjektVeekogu
Asukoht: peida ,kuva
Ürglooduse objekti kohanimiLääne-Viru maakond, Rakvere vald, Rägavere küla
Lääne-Viru maakond, Vinni vald, Allika küla
Lääne-Viru maakond, Vinni vald, Kantküla
Lääne-Viru maakond, Vinni vald, Kehala küla
Lääne-Viru maakond, Vinni vald, Kulina küla
Lääne-Viru maakond, Vinni vald, Küti küla
Lääne-Viru maakond, Vinni vald, Mõdriku küla
Lääne-Viru maakond, Vinni vald, Ristiküla küla
Lääne-Viru maakond, Vinni vald, Võhu küla
Lääne-Viru maakond, Vinni vald, Voore küla