Ürglooduse objektide andmete kuvamine

Ürglooduse objekt: Kõrgekalda (Kõrgemäe) paljandVäljad: peida ,kuva
Kaitsealune alaHelme ohvrikivi ümbrus; Kõrgekalda (Kõrgemäe) paljand (KLO4001068)
NimiKõrgekalda (Kõrgemäe) paljand
AsukohakirjeldusValga maakond, Helme vald. Helme jõe paremal kaldal, Helme surnuaia taga olevast ohvrikivist ca 150m ülesvoolu. Juurdepääsuks tuleb minna mööda Kalmistu tänavat surnuaiast mööda, liikuda Helme jõe orgu kuni ohvrikivini ning sealt minna oru veeru pidi ülesvoolu kuni paljandini. Parim juurdepääs on sälkorust.
KaitseLooduskaitse all. Turismimarsruutidesse halva ligipääsetavuse tõttu pole põhjust lülitada, kuid kuna on leidnud enamikes turismi-ja koduloolistes kirjeldustes äramärkimist, vajaks tähistamist ja viita ohvrikivi juurest. Kaitse säilitada.
KirjandusVeri K. 1971. Tõrva-Helme. Tallinn, "Eesti Raamat", 80 lk.

Veri K. 1980. Tõrvas ja lähistel. Tallinn, "Eesti Raamat", 88 lk.

Heinsalu Ü. 1987. Eesti NSV koopad. Tallinn, "Valgus", 160 lk., lk.89.

Kajak K., Kurik E. 1987. Geoloogiline ehitus. - Valga rajoonis. Tallinn, Eesti TA, lk. 34-43.
IseloomustusSeda keskdevoni Burtnieki lademe Härma kihtide valge liivakivi paljandit on peetud Valga maakonna kõige ilusamaks devoni paljandiks. Paljandi kohal on Helme jõe org 20 m sügavune ja sajandi esimese poole andmetel on ka paljandi kõrgus olnud ligemale 20 m. Seejuures on paljandi jalamil liivakivi sisaldanud savi vahekihte, mille ülemist pinda mööda on toimunud allikate väljavool. Allikaterikas ja savivahekihte sisaldav läbilõike osa on tänapäevaks täielikult kinni kasvanud ja see protsess jätkub. Kui 50-ndail aastail on paljandi kõrgus olnud 14 m, siis 1990.a. oli maksimaalne profiili kõrgus 8 m ja 1998.a. ei ületanud see 6 m. Vähenenud on ka paljandi horisontaalne ulatus, mis kunagisest sajast meetrist on kahanenud 30 meetrini.

Tänapäeval paljanduvad valged hallikaskollaste ja pruunikate vahekihtidega põimjaskihilised liivakivid sälkoruga eraldatud kahe pangana ainult järsaku ülemises osas ja laiguti ka sälkoru veergudel. Selgelt väljendunud põimjate seeriate paksus kõigub 30 ja 50cm vahel. Paljandis on näha 2 lõhede süsteemi suundades 140o ja 50o, mis tingivad paljandi pankja iseloomu.

Kõrgekalda paljandis on kirjanduslikel andmetel varem olnud avar koobas. See oli täielikult kinni varisenud juba 1957.a-ks. Praegu on paljandi allavoolu osas 2 kuiva koopalaadset uuret, millest suurem on 1,2 m sügav ning suudmes 2 m lai. Paljandi ülesvoolu osa ülemises servas on huvitav 2,5 m pikkune ja kuni 50cm sügavune 3-avaga uure. Huvitavaks detailiks on ülesvoolu otsas paljandi ees paiknevat kaks 2,5 m kõrgust sammasjat liivakivi torni läbimõõduga 1,5 m, millest ülesvoolu-poolsel on paljandi seinaga seotud ainult kõige alumine osa, teine aga poole kõrguseni. Need on tekkinud liivakivi murenemisel, kusjuures lõhevussüsteemid määravad sammaste küljed. Sellised eraldusvormid pole iseloomulikud Burtnieki lademe liivakivi paljanditele, küll aga on sagedased Gauja lademe paljandites.
KoostanudA.Kleesment
SeisundHalb. Pole tähistatud, juurdepääs on blokeeritud langenud puudega.
TähtsusTeaduslik. Huvitavate tekstuuridega Härma kihtide läbilõige.
UuritusOli teada Valgamaa ilusa loodusobjektina sajandi esimesel poolel. Esimene teadaolev geoloogiline kirjeldus on pärit E.Mark-Kuriku diplomitööga seotud välitöödelt 1951.a. 1957.a. kirjeldas paljandit H.Viiding, 1990 ja 1998 A.Kleesment. Paljandist tehtud mineraloogilisi analüüse on Burtnieki ladet käsitlevates töödes kasutanud H.Viiding ja A.Kleesment. Paljandit puudutavad andmed on TTÜ GI fondides.
LoodusobjektPaljand (aluspõhja-)
Asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses:Ava objekti asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses
keskkonnaportaal.ee/...
Asukoht: peida ,kuva
Ürglooduse objekti kohanimiValga maakond, Tõrva vald, Helme alevik