Ürglooduse objektide andmete kuvamine

Ürglooduse objekt: UISU PANKVäljad: peida ,kuva
Kaitsealune alaVäinamere hoiuala (Läänemaa) (KLO2000241)
NimiUISU PANK
AsukohakirjeldusSuure Vina kaldal Kukeranna küla lähedal.
( LKR: 29.09.2000, 09:01:35 )
Kaitse<KAITSE>
Uisu pank ei ole looduskaitse all. Vôtta kaitse alla nii, et kaitstava ala hôlmaks ka ülemisse astangu lôigu. Keelata kaevetööd. Ehitiste püstitamine kooskôlastada.
2000. a. üksikobjektina looduskaitse all.

( LKR: 29.09.2000, 09:42:43 )
Iseloomustus<ISELOOMUSTUS>
Uisu pank kujutab ulatuslikku astanguranda, astangu kôrgusega 1,7-3,4 m. Astangul paljanduvad Jaani lademe alumise poole, Mustjala kihistiku vähem vôi rohkem karbonaatsed domeriidid. Aluspôhjaliste paljandite kôrgus ulatub kuni 2 meetrini. Veepiiril on domeriit kogu alal jälgitav plaatja pôrandana. Paljandavas domeriidis esineb arvukalt kristalse, vähem amorfse püriidi kogumikke, samuti mitmesuguseid kivistisi (valdavad käsijalgsed, harvem leidub trilobiite, gastropoode, peajalgseid). Pangal on hästi jälgitav mere tänapäevane geoloogiline tegevus. Kuna paljanduv domeriit on pehme kivim, allub ta kergelt mere murrutavale tegevusele. Panga lôunaosas on moodustunud kaksneemikut. Mere tegevus on lôunapoolse neemiku kujundanud saarpangaks, mis on maismaaga ühendaud kitsa rannaklibust kuhjatud maasäärega. Môlemad neemikud on mere poolt ümbritssetud rändrahnude vööndiga. Vôib arvata, et neemikute kujunemisses on see olnud määrav. Rahnude vööndid on kaitsnud nende taga asuvaid rannaastangu osi mere murrutava tegevuse eest. Ka pôhjapoolse neemiku muutumine saarpangaks on ilmselt lähemate aastate küsimus - seda "mandriga" ühendava maasääre laius on kohati kahenenud ühe meetrini.
Uisu pangast pôhja ja lôuna suunas aluspôhjaline astang eemaldub rannast ning on mattunud. Ainult üksikutes kohtades (kuivenduskraavide suudmeis, jalgraja ääres) vôib leida väikesi aluspôhjalisi domeriidi paljandeid.
Tänapäevasest rannaastangust ligikaudu 0,6-0,7 km sisemaa poole paikneb vana pôhja-lôuna suunaline mattunud rannaastang suhtelise kôrgusega kuni 5-6 m, mis on kujunenud Jaani lademe domeriitidesse. Astangu perve moodustavad tugevalt savikad praktiliselt faunata dolomiidid.
Astangutevaheline ala on suhteliselt tasane, kohati soostunud. Alumisel astangul paljanduv domeriit on siin kaetud samast kivimist lainetusse môjul tekkinud väga ebaühtlase terajämedusega veeristikust (liiv, kruus), mille paksus astangu läbilôikes ulatub kuni 0,5-1 m. Selles esineb arvukalt kulutatud Jaani lademe faunat (valdavalt käsijalgseid).
Vaadeldavale alale jääb omapärane järsunôlvaline domeriidist koosnev Kiireste mägi ("kiires - murdes tulesäde), mille abs. kôrgus on 11,1 m, suhteline kôrgus 6 m. Mäe lääne- ja loodejalam ning nôlva alumine veerand on kaetud tihedalt rändkividega. Itta jääva ülemise (vana) rannaastanguga on mägi ühendatud 1-2 m kôrgusse ja kuni poolesaja meetri laiusse loode-kagu suunalise seljakuga. Viimasel esineb harvalt rändrahne. Näib, et tekkelt on Kiireste mägi analoogne Uisu panga ees asuvatele nimetatud neemikutele ja kujutab vana rannaastangu esist jäänuksaart. Kiireste mäele analoogne pinnavorm esineb Saastna poolsaarel ja on tuntud Saastna Porimäena.
Pinnakattesse ja panka on puhandunud Uisu e. Jôeoja,, mille alamjooksul on kujunenud paarisaja meetri pikkune ja paari meetri sügavune arvukate domeriidijärsakutega kanjoorg.
Uisu panga piirkonnas laiuvad kadastikud ja hôredalt kadakatega kaetud karjamaad, oja ääres kasvavad reas sanglepad. Kiireste mäe jalamil kasvab ohtralt kivi-imarat.
Alale on ehitatud kaks suvilat. Pôhjapoolne on korralik paekivist ehitis )omaaegne piirivalve kordon), selle ümbrus on tarastatud, haritakse maad. Lôunapoolne on kaahekorruseline puudulikult viimistletud puitehitis. Hoonet ei kasutata.
Uisu panga pôhjapiiril on Kukeranna liivarand.
KoostanudKoostanud:P. Männik
november, 1993. a.
(LKR: 29.09.2000, 09:39:37 )
SeisundRahuldav.
( LKR: 29.09.2000, 09:39:46 )
Tähtsus<TÄHTSUS>
Teaduslik, maastikuline, ôppeotstarbeline, turistlik, tervistav.
Uuritus<UURITUS>
P. Kohava käsikirjalises töös: Läänemaa Metsamajandi järelvalvepiirkonna looduskaitseobjektid. Tln., 1988. Eesti Metsakorralduskeskus. Toob esialgsed andmed ümbruskonna kohta.
1993. a. suvel uuris ja kirjeldas P. Männik.
LoodusobjektPaljand (aluspõhja-)
Asukoht: peida ,kuva
Ürglooduse objekti kohanimiPärnu maakond, Lääneranna vald, Esivere küla