ENG
!
Andmed Statistika ja viited
Avaleht EELISe andmed keskkonnaportaalis Loe siit "Mis on EELIS?" Otsing ja artiklid Kaitstavad alad Rahvusvahelise tähtsusega alad Üksikobjektid Ürglooduse objektid Pärandkultuuriobjektid Pargid, puistud Liigid Veekogud Saared Kaitsekorralduskavad Abimaterjalid
Tagasiside
Uued (uuendatud) artiklid:
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2023 (02.01.2024)

EELISe andmed keskkonnaportaalis (12.07.2023)

Statistika (11.01.2023)

Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2022 (02.01.2023)

Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.01.2022 (04.01.2022)

Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.07.2021 (05.07.2021)


©EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur
lva.eelis.ee
veka.eelis.ee
Ürglooduse objektide andmete kuvamine

Ürglooduse objekt: Meenikunno (Meenikunna) sooVäljad: peida ,kuva
NimiMeenikunno (Meenikunna) soo
LoodusobjektSood
Kaitsealune alaMeenikunno maastikukaitseala (KLO1000417)
AsukohakirjeldusPõlva maakond..Veriora vald. Veriora asulast ca 6 km edela pool, maakonna lõunapiiril, Veriora - Lepassaare ja Veriora - Leevi vahelises tee kolmnurgas.
IseloomustusPaikneb Kagu-Eesti orustatud liivasel lauskmaal (Palumaal) Võhandu jõe valglas. Soos (pindala 1448 ha) levib puisraba ja puis-älveraba, arvukate mineraalsaarte (Pikksaar, Pähklisaar jt.) ja laugasjärvedega. Raba- ja rabasegalasundi paksus on 7 meetrit. All lasuvad liiv, aleuroliit ja keskdevoni Gauja lademe liivakivid, mida tõenäoliselt läbib kirde-edela suunaline rikkevöönd. Sellel joonel paiknevad oosmõhnastike jalameil sulglohud - vee neelulehtrid. Sulglohkude sügavus ulatub 2,5 m-ni, läbimõõt 50 m ning nad on ringi või ovaalikujulised. Raba ja laugaste vesi on tugevalt happeline (pH 3-4), mineraalainete sisaldus ei ületa 15 mg/l, vesi on Cl-SO4 koostisega.
Meenikunno raba kujunemine algas boreaalsel kliimaperioodil enam kui 8000 aastat tagasi maapinnalähedase põhjavee taseme tõusuga mineraalpinnasel. Raba moodustus maismaalise soostumise tulemusena, areng kestab tänapäevani. Meenikunno raba "ripub" tänapäeval kuival liivakivil. Püsiv põhjaveetase on raba "põhjast" 1-2 m sügavamal. Puudub ka isoleeriv veepide rabavee ja põhjavee vahel. Sellise soo vesi on looduslikult kaitsmata. Kui rikkuda vett halvemini juhtiv alumine madalsooturba kiht võib raba kuivada. Looduslikes tingimustes jõuab rabavesi põhjavette raba ja soosaarte piirimail sulglohkude kaudu.
Sookaitseala (1757 ha) alates 1981. a. kaitsmaks soosaarte reliktset floorat (roidputke), lehtrilohkude süsteeme, arenevaid älveid ja unikaalseid Nohipalu Must- ja Valgjärve. Raba ümbritsevast metsast on leitud metskuukressi. Rahvapärimuste kohaselt ehitasid rootslased Põhjasõja ajal palkidest tee läbi Meenikunno raba.
TähtsusMaastikuline (Palumaa), veekaitseline (nn. rippuv raba, mille veest oleneb Nohipalu järvede seisund); geoloogiline (neelulehtrid), turistlik. Omapärane "rippuv" raba, mille veel pärast turbakihi läbimist puudub looduslik kaitstus s.t vettpidav ekraan. Omapärased vee neelulehtrid.
SeisundHea. Võimaliku tektoonilise rikke peal asuv raba. Idapiiril toodeti kuni 1990. a. turvast 98 ha-lt.
KaitseAlates 1981. a. Meenikunno sookaitseala pindalaga 1757 ha. 1998. a. moodustamisel maastikukaitseala pindalaga 1829 ha. Vajab säilitamist veekaitselistel eesmärkidel ja geoloogilise uurimisobjektina.
UuritusH. Kurm , H. Veber, 1960;
Eesti Geoloogiakeskus, 1976 - režiimivaatlused;
M. Orru, 1980 - turbauuringud;
Geoloogia Instituut, 1982-1991 - hüdrogeoökoloogilised ja neelulehtrite uurimised, veerežiimi jälgimine;
Ü. Heinsalu, E. Pirrus, R. Tiirmaa, 1989 - lõhesüsteemi uurimine;
E. Andresmaa, M. Kõiv, 1998 - revisjonülevaatus.
A. Raukas 1999 - soo uurimine.
KirjandusTruu, A., Kurm, H., Veber, K. 1964. Eesti NSV sood ja nende põllumajanduslik kasutamine. - Rmt.: Eesti NSV sood. Tallinn, lk. 108-110.
Kas tunned maad. 1965. Koost.: E. Varep. Tallinn, Eesti Raamat, lk. 656.
Kirt, K., Ivask, A., Ploom, E. 1975. Põlva rajoonis. Siin- ja sealpool maanteed. Tallinn, Eesti Raamat, lk. 89.
Mäemets, A. 1975. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tallinn, Valgus, lk. 136-138.
Ranniku, V. 1981. Sookaitsealad Eesti NSV-s. Informatsiooniseeria XIV Keskkonnakaitse. Eesti Informatsiooni Instituut, Tallinn, lk. 1-6.
Eesti sood. 1988. Koost. U. Valk. Tallinn, Valgus, lk. 275.
Heinsalu, Ü., Pirrus, E., Tiirmaa, R. 1992. Kas lõhe raba all? - Eesti Loodus, nr. 12, lk. 622- 625.
Kink, H., Metslang, T. 1992. Kas Meenikunno raba võib kuivaks jääda? - Eesti Loodus nr. 12, lk. 626-627.
Nature conservation in Estonia. 1994. Comp.: K. Peterson. Tallinn, Huma, p. 17.
Orru, M. 1995. Eesti turbasood. Teatmik. Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn, lk. 183.
Eesti kaitsealad - geoloogia ja vesi. 1996. Koost. H. Kink. Tallinn, TA Kirjastus, lk. 122-128.
Estonian Wetland inventory 1997. 1998. Ed.: E. Leibak. Tartu, p. 126.
KoostanudH. Kink, E. Andresmaa, K. Erg
Asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses:Ava objekti asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses
keskkonnaportaal.ee/...
Asukoht: peida ,kuva
Ürglooduse objekti kohanimiPõlva maakond, Räpina vald, Leevi küla
Põlva maakond, Räpina vald, Lihtensteini küla
Põlva maakond, Räpina vald, Nohipalo küla
Põlva maakond, Räpina vald, Verioramõisa küla
Põlva maakond, Räpina vald, Vinso küla
Võru maakond, Võru vald, Kamnitsa küla
Võru maakond, Võru vald, Madala küla
Võru maakond, Võru vald, Rebasmäe küla


©2024 EELIS (6.1.29)