Ürglooduse objektide andmete kuvamine

Ürglooduse objekt: Nõmmeveski jugaVäljad: peida ,kuva
Kaitsealune alaLahemaa rahvuspark (KLO1000511)
NimiNõmmeveski juga
AsukohakirjeldusTallinn - Narva ja Valgejôe - Loksa teede ristist 5 km pôhja pool, Nômmeveskil, Valgejôe orus.
( LKR: 09.12.1999, 08:13:55 )
Kaitse<KAITSE>
Üksikobjektina kaitse all ei ole. On aga looduskaitse all kui Valgejôe oru maastikuline keelualale jääv objekt (Eesti NSV MN määrused nr. 242, 11. juulist 1957.a. ja nr. 119 06. aprillist 1959.a. ja selle lisa nr. 11). Asub Lahemaa Rahvuspargis.

( LKR: 09.12.1999, 08:41:53 )
Kirjandus<KIRJANDUS>
1. Aaloe, A., Miidel, A. Eesti pangad ja joad. Tln., Eesti Raamat, 1967, 72 lk.
2. Miidel, A. Pôhja-Eesti jugade uurimisest. -Rmt.: Eesti maapôue kaitsest. Tln., Valgus, 1976, lk. 96-107.
3. Orviku, K. Jugadest Pôhja-Eesti pangal. - Eesti Loodus. 1935, nr. 5, lk. 124-127.
4. Teemusk, A. Pôhja-Eesti jugade kôrgused. - eesti Loodus, 1967, nr, 1, lk. 51-53.
5. Valsiner, A. Valgejôe org. - Looduskaitse teatmik. Tln. 1960, lk. 52-57.
Iseloomustus<ISELOOMUSTUS>
Nômmeveski juga asetseb Valgejôe kanjonis, mis on tekkinud jôe laskumisel Pôhja-Eesti lavamaalt klindilahte. Joa kôrgus on 1,2 m, laius 16-17 m. Jôe sängis paljanduvad alam-ordoviitsiumi Volhovi lademe Toila kihistu lubjakivid, mis geol.-kand. S.Mägi järgi moodustavad ka joa astangu. Joa juures läbivad kivimeid rohked loode-kagusuunalised diaklassid, mille järgi on kujunenud joa astang. Joa ees on tekkinud ca 1,5 m sügavune hiiukirn. Oru sügavus on joa kohal 12-14 m, laius koos paremale poole jôge jääva 2-2,5 m kôrguse terrassiga on 50-70 m. Terrassil kulgeb 60-ndatel aastatel maha pôlenud hüdroelektrijaama vee juurdevoolukanal. Joa juures vasakul pool on suur rändrahn, millel kasvab aegade kiusuks väike kuusk. Ü.Heinsalu andmeil on joast ligi 100 m allavoolu oru järsul nôlval suur allikas. Vesi voolab seal välja lubjakivi kihtide vahelt 2,5 m pikkusel frondil 3 kohast ja langeb pisijoana järsakust alla. Joakese kôrgus on ligi 2 m. Allikast on vesi juhitud toruga üle jôe, kus on turistide tarvis joogikoht. Allika vooluhulk on 0,5-2 l/s.
Joa taganemisel on kujunenud peaaegu 470 m pikkune kanjon, mille seintel paljanduvad alamordoviitsiumi karbonaatsed ja terrigeensed kivimid Kunda lademest kuni Pakerordi lademeni. Vôib oletada, et juga tekkis Balri jääjärve ja Antsülusjärve vahelisel ajal paekalda serval, mil vesi hakkas uuristama orgu klindilahte täitvatesse kvaternaarsetesse setetesse ja ühtlasi ka paelavasse. Vôib arvata, et juga oli siis praegusest mitmeid meetreid kôrgem.
KoostanudKoostanud:A.Miidel
15. juuli 1991. a.
(LKR: 09.12.1999, 08:37:28 )
SeisundHea.
( LKR: 09.12.1999, 08:37:35 )
Tähtsus<TÄHTSUS>
Teaduslik, maastikuline, turistlik. Üks ulatuslikumaid alam-ordoviitsiumi kivimite paljandeid Pôhja-Eestis. On suurepärane ôppeotstarbeline objekt kôikidele loodushuvilistele.
Uuritus<UURITUS>
LoodusobjektJoaastang
Asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses:Ava objekti asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses
keskkonnaportaal.ee/...
Asukoht: peida ,kuva
Ürglooduse objekti kohanimiHarju maakond, Kuusalu vald, Nõmmeveski küla