Ürglooduse objektide andmete kuvamine

Ürglooduse objekt: Nigula sooVäljad: peida ,kuva
Kaitsealune alaNigula looduskaitseala (KLO1000213)
NimiNigula soo
AsukohakirjeldusPärnu maakonna lôunaosas. Häädemeestelt 10 km kagu pool, Massiaru - Tali - Tuuliku vahelisel alal.



( LKR: 28.02.1998, 16:47:55 )
( LKR: 17.04.1998, 12:57:27 )
Kaitse<KAITSE>
Alates 1957.a. Nigula Looduskaitseala pindalaga 2730 ha, millest soo moodustab 2342 ha. Vajalik säilitada looduskaitse- ja veesäilitusalana.

( LKR: 28.02.1998, 16:48:42 )

( LKR: 17.04.1998, 13:00:51 )
Kirjandus<KIRJANDUS>

Andresmaa, E., Kink, H., Orru, M. 1995. Sookaitsealad Edela-Eestis. - Turbatootmine Eestis. Artiklite kogumik. Eesti Turbaliit, Pärnu, 18-23.
Eesti kaitsealad - geoloogia ja vesi, 1996. Koost. H. Kink. SEI, GI, Tallinn.
Eesti turbavarud, 1992. RE Eesti Geoloogiakeskus. Tallinn.
Häädemeeste valla veekaitse skeem, 1994. Aruanne. Tallinn, Geoloogia Instituudi arhiiv.
Ilves, A. 1955. Eesti NSV soometsatüübid. Kandidaadidissertatsioon. Tartu, käsikiri TÜ Teaduslikus Raamatukogus.
Irdt, A. 1975. Uut Nigula raba linnustikus. - Loodusvaatlusi 1974, I. Tallinn.
Irdt, A. 1980. Nigula raba linnustik 1977. ja 1978.a. - Loodusvaatlusi 1978, I. Tallinn.
Irdt, A., Vilbaste, H. 1974. Bird fauna of the Nigula peat bog. - Estonian wetlands and their life. Tallinn.
Lippmaa, T. 1932. Eesti botaanilisest uurimisest. - Loodusuurijate Seltsi Aruanded, 38, 3-4. Tartu.
Loopmann, A. 1970. Nigula raba. Aruanne Nigula Looduskaitseala raamatukogus.
Masing, V. 1960. Nigula Riiklik Looduskaitseala. - Looduskaitse teatmik. Tallinn.
Masing, V. 1964. Nigula raba. Tallinn.
Mäemets, A. 1977. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tallinn.
Mälgi, U. 1976 a. Nigula raba soosetete keemilisest koostisest. - ENSV Teaduste Akadeemia Toimetised. Bioloogia, 2.
Mälgi, U. 1976 b. Nigula raba vee hüdrokeemiast. - ENSV Teaduste Akadeemia Toimetised. Bioloogia, 3.
Orru, M. 1995. Eesti turbasood. Teatmik. Eesti Geoloogiakeskus. Tallinn.
Orru, M., Shirokova, M., Veldre, M., Ramst, R. 1986. Pärnu rajooni turba ja sapropeeli otsngulis-hinnanguliste tööde aruanne. Keila, Eesti Geoloogiafond.
Ruus, E. 1975. Metsa ja soo vahelise dünaamika uurimisest Nigula Riiklikul Looduskaitsealal. - Eesti NSV riiklike looduskaitsealade teaduslikud tööd II. Tallinn.
Ruus, E., Vilbaste, H. 1968. Jôhvikas - pôhjamaade viinamari. - Eesti Loodus, 8.
Valk, U. 1988. Eesti sood. Tallinn.
Veeseire kaitsealadel (1978-1992), 1993. Koost. H. Kink. Tallinn. Aruanne Geoloogia Instituudi arhiivis.

Iseloomustus<ISELOOMUSTUS>

Soo üldpindala on 2320 ha, sellest turbamaardlat 2078 ha. Levib madalsoo- (242 ha) ja rabalasund (2078 ha); toitub sademetest, eesvooluks on Lemme, Häädemeeste, Rannametsa ja Salatsi jôgi. Tekkis järve soostumisel, turba lamamiks järvemuda. Turba paksus on kuni 7 m, turbavaru (83,967 milj. t) on arvel passiivse reservvaruna.
Sood läbib pôhja-lôuna-suunaline soosse mattunud voor, millest soo pinnale ulatuvad soosaared (peaksid) pindalaga 0,5 km². Aluspôhja ülemise osa moodustavad keskdevoni Aruküla lademe liivakivid, mida katab saviliivmoreen, peeneteralised järveliivad ja sapropeel (0,2 m). Pinnakatte kogupaksus on 5 m. Raba loodusliku vetevôrgu moodustavad laugasjärved, uurdeojad ja veevoolusooned. Soovesi on inimtegevusest kergesti môjutatav, s.t. looduslik kaitstus on nôrk. Nigula rabas domineerib lageraba, esineb ka puis-, älve- ja laukaraba ning märe.
Nigula järv (Järve järv, Nigula Vanajärv, Vanajärve järv, Vanasaare järv, Vanamôisa järv) asub reliktjärvena raba lääneservas ja kuulub Vahe-Eesti huumustoiteliste järvede valdkonda. Abs. kôrgus 53,7 m, pindala 17,9 ha, keskmine sügavus 2,4 m. Keemiliselt koostiselt on järve vesi HCO3-Ca-line, toitudes osaliselt maapinnalähedasest pôhjaveest.
Raba paikneb Salatsi, Lemme, Häädemeeste ja Rannametsa jôe veelahkmel. Rabavee rohkusest ja koostisest oleneb nende jôgede veerohkus ja vee keemiline koostis.
1985-1992.a. Geoloogia Instituudi veeseire andmeil on älve- ja laukavesi happeline (pH keskm. 4,7) SO4-Cl-Ca-line, vooluvesi HCO3-Ca-line, kohati nôrgalt happeline vôi aluseline (pH 6,8-7,4) ning pôhjavesi mage, nôrgalt aluseline (pH 6,9-8,8) HCO3-Ca-line.
Nigula raba on Pärnumaa lôunaosas üks arvestatavamaid loodusliku vee reservuaare.
1957.a. loodi Nigula Looduskaitseala (pindala 2730 ha), millest peamise osa moodustab Nigula raba.
KoostanudKoostanud:H. Kink, E.Andresmaa
10.11.1996
(LKR: 28.02.1998, 16:48:15 )
(LKR: 17.04.1998, 13:00:32 )
SeisundLooduskaitseline seisund: Hea. Olemas looduskaitseala kordon ja teadustöötajad.



( LKR: 28.02.1998, 16:48:29 )
Tähtsus<TÄHTSUS>
Teaduslik, geoloogiline (palünoloogilised profiilid, soostumise ja soo arengu uurimine), soovee seire ala, veekaitseline, ôppeotstarbeline, turismiobjekt.
Uuritus<UURITUS>
Eesti Geoloogiakeskuse turbavarude otsingu- ja otsingu-hinnangulised tööd Pärnu maakonnas aastatel 1983-1986 ning täiendavad uuringud 1987-1989.a.
Geoloogia Instituudi veeseire 1985-1992.a.
Nigula rabas on palju uuritud turbalasundit, turba ja rabavete kemismi, taimkatet, linnustikku ning jôhvikavarusid ja -vorme.
LoodusobjektSood
Asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses:Ava objekti asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses
keskkonnaportaal.ee/...
Asukoht: peida ,kuva
Ürglooduse objekti kohanimiPärnu maakond, Häädemeeste vald, Urissaare küla
Pärnu maakond, Häädemeeste vald, Uuemaa küla
Pärnu maakond, Saarde vald, Reinu küla
Pärnu maakond, Saarde vald, Tuuliku küla