Liikide andmete kuvamine

Liik: Polystichum lonchitis (odajas astelsõnajalg)Väljad: peida ,kuva
Nimi eesti kodajas astelsõnajalg
Nimi inglise kHolly Fern
KaitsekategooriaI kategooria
Nimi ladina kPolystichum lonchitis
RühmSõnajalgtaimed
Kirjeldus2. LIIKIDE ÖKOLOOGIA JA BIOLOOGIA
2.1. Odajas astelsõnajalg
Odajas astelsõnajalg on lihtsulgjate nahkjate läikivate lehedega liik. Kuni 70 cm pikkused talvehaljad lehed kasvavad lehtri või kimbuna, ümmargused eoskuhjad paiknevad lehekese allküljel.

2.1.1. Kasvukoht
2.1.1.1. Taimestik, mulla- ja niiskustingimused
Odajas astelsõnajalg on mägede liik. Nii Fennoskandias kui Kesk-Euroopas kasvab ta mägimetsades või põõsastikes ning avatud kasvukohtades kivirusul, kaljudel, kaljujalamitel ja hea drenaažiga kivilõhedes ning inimtekkelistel ehitistel - kiviaedadel (Jonsell 2000). Odajas astelsõnajalg eelistab aluselise reaktsiooniga parasniiskeid õhukesi, enamasti huumus- ja lubjarikkaid muldi (Dostál and Reichstein 1984b). Teda on leitud kasvamas nii okas- kui segametsades (Jonsell 2000). Ellenbergi tabeli järgi (Ellenberg et al. 1991) on odajas astelsõnajalg Kesk-Euroopas parasniiskete kasvukohtade indikaatortaim (väärtus 5 12 jaotusega skaalal), mis kasvab nõrgalt aluselistel kuni aluselistel muldadel (väärtus 8 9 jaotusega skaalal). Eestis kasvab odajasastelsõnajalg deluviaalmullal salumetsas (Pikkjärve ääres) ja lookadastikus rähksel paepealsel mullal (Püssina pangal) (Maa-ameti mullakaart, 5.10.09). Saaremaal kasvas odajas astelsõnajalg puisniidu serval kiviaia alusel (EELIS, 5.10.09) ja Juurus kiviaial (TÜ LMH). Odaja astelsõnajala muldade analüüs näitas, et Pikkjärve leiukohtades kasvavad taimed mõneti erinevate omadustega mullas, mis siiski ei ole omavahel nii erinevad, kui on erinevad Püssina ja Pikkjärve leiukohtade mullaparameetrite keskmised. Pikkjärve leiukohtades on muld happelisema reaktsiooniga kui Püssina kasvukohas - vana taim kasvab tugevasti happelises (pHKCl 4,2), uus taim mõõdukalt happelises mullas (pHKCl 4,8). Pikkjärve mõlemate leiukohtade mullad on toitelementide poolest vaesemad kui Püssina muld - fosforit 8,26-16,97 mg/kg, kaaliumit 45,6-107,1 mg/kg ning magneesiumit 75,6-181,9 mg/kg , kusjuures kõikide elementide sisaldus on madalam vana taime kasvukohas. Kaltsiumisisaldus on väga erinev - vana taime kasvukohas 518 mg/kg kohta, kuid uue taime kasvukohas 6154 mg/kg kohta, mis ületab isegi Püssina leiukoha mulla kaltsiumisisalduse ja mida tõenäoliselt võib seletada mingi väga lokaalse kaltsiumirikka murendi kuhjumisega. Sellise kõrge kaltsiumisisaldusega mikrokasvukoht oli ilmselt just väga sobiv odajale astelsõnajalale. Mõlema Pikkjärve leiukoha mullad on madalama orgaanilise aine sisaldusega (3,21-6,88 %) kui Püssina panga muld. Püssina kasvukohas on muld nõrgalt happeline kuni neutraalne (pHKCl 6,2-6,7), toitelementiderikas: kõrge fosfori (220,3-222,7mg/kg), kaaliumi (363,3-565,0) ning magneesiumisisaldusega (3248,6-3931,2 mg/kg). Mulla kores koosneb paekivist ning seetõttu on mulla kaltsiumisisaldus kõrge (4374-4922 mg/kg). Orgaanilise aine suurt sisaldust (40,0%-73,3%) võib seletada orgaanilise aine kuhjumisega paekivide vahele, kus taimed kasvavad (Rünk 2007).

2.1.1.2. Valgustingimused
Fennoskandias kasvab odajas astelsõnajalg avatud kasvukohtades päikesepaistel ja poolvarjus kui ka valgusrikastes metsades (Øllgaard and Tind 1993, Jonsell 2000). Ellenbergi ökoloogiliste väärtarvude tabeli järgi (Ellenberg et al. 1991) on odajas astelsõnajalg Kesk-Euroopas liik, mida võib leida poolvarjulistest valgusrikastest kuni harva päikesepaisteliste kasvukohtadeni (väärtus 6 9 jaotusega skaalal). Kõik Eesti leiukohad on varjus, kuid Püssina ja Pikkjärve leiukohad erinevad valgustingimuste poolest. Püssina leiukohad on palju avatumad (keskmine 36,6%; kadaka all 40,7% jakaljupraos 32,3% võimalikust avatusest) kui Pikkjärve leiukohad, kus uue taime kohal on avatus 8,41%, kuid vana taime kohal ainult 6,85% võimalikust. Siiski, saadav valguse hulk, kõikide parameetrite kaupa vaadates (otsene, hajus, koguvalgus) Pikkjärve leiukohtades on võrdlemisi sarnane, olles vana taime leiukohas/uue taime leiukohas vastavalt järgmine: 7/7; 13/14; 7/8 (% võimalikust). Püssina mõlemad leiukohad saavad aga ligikaudu 8x rohkem koguvalgust kui Pikkjärvel keskmiselt. Püssina kadakalune leiukoht saab rohkem valgust kui kaljupragu, olles kõige valgem kõigist neljast kasvukohast, seda kõikide valgusparameetrite osas: otsene valgus kadaka all/paepraos 64/60; hajus valgus 54/42; koguvalgus 62/58 (% võimalikust) (Rünk 2007). Kasvukoha valgustatuse mõju liigi generatiivsele paljunemisele vajaks uurimist.

2.1.2. Paljunemine
Odajas astelsõnajalg paljuneb generatiivselt eostega, mis valmivad ja hakkavad levima juulist septembrini (Kuusk 2007). Vegetatiivne paljunemine toimub risoomi harunemisega, Püssina leiukohas mõlemal kadaka all kasvaval taimel on tõenäoliselt vegetatiivsed harud. Täieliku kindlusega seda siiski väita ei saa, sest selle kindlakstegemine võib mõlemat kõrvuti kasvavat haru tugevalt häirida või vigastada ning sellest on loobutud. Katseliselt on leitud, et odajas astelsõnajala iseviljastumise määr on väga madal - 0-11% (Soltis and Soltis 1992, Pangua et al. 2003) - eluvõimelise järglaskonna saamiseks on vaja, et viljastumises osalevad sugurakud oleks pärit kahelt erinevalt taimelt. See võib olla üheks põhjuseks, miks Eesti populatsioonides on järglaskond väga vähene või puudub. Üks võimalus on, et mõlemad populatsioonid on hääbuvad jäänukpopulatsioonid, teine, et tegemist on tuule poolt kohale toodud üksikutest eostest kasvama hakanud taimedega. Seda, et mingil määral toimub liigil siiski ka iseviljastumine, tõendab (üksikute) taimede ex situ in vitro arenemine Pikkjärve vana taime lähedalt kogutud mullast (eostepangast) ja võibolla ka Eesti vähestest taimedest koosnevate populatsioonide olemasolu.

2.1.3. Populatsioonidünaamika
Odaja astelsõnajala populatsioonidünaamikat on uuritud Riikliku keskkonnaseire programmi ohustatud soontaimede ja samblaliikide seire allprogrammi raames ruuduseire metoodika alusel Jõgevamaal Palamuse vallas Luua seirejaamas Vooremaal Pikkjärve ääres ning Muhu saarel Püssina pangal asuvas seirejaamas. Seire andmed aastatest 1995-2007 (Kukk ja Hurt 1995, 1997, 1999; Aguraiuja ja Liik 1998b; Liik 2001; Kukk 2002; Hurt ja Palo 2004; Palo 2007), on esitatud tabelis 6. Vooremaal kasvab kaks odaja astelsõnajala isendit. Vana ja ilmselt ka vanem (või suurem) isend oli täiskasvanud elujõuline taim, kelle lehtede keskmine pikkus varieerus häiringuta aastatel 42-52 cm. Kogemuste järgi võib öelda, et tegemist võib olla umbes 20 aasta vanuse isendiga, kellel vähemalt 1999, 2007-2009. a. oli eosekandjaid lehti. Teine isend on väiksem, võibolla ka noorem, kuid kes oli samuti aastatel 2007-2009 fertiilne ning 2008. a. kahe vegetatiivse haruga. Kuna seiremetoodika ei nõua eosekandjate lehtede olemasolu ja arvu registreerimist, siis pole võimalik teha järeldusi isendite viljakuse kohta erinevatel aastatel. Püssina populatsioon koosnes 2008. ja 2009. a. kolmest kuni viiest generatiivsest taimest kellest kahel on ilmselt ka vegetatiivsed harud (või kasvab kaks taime väga lähestikku, mis aga on vähem tõenaoline). Vegetatiivsete harude tekkimise kohta puuduvad täpsed seireandmed, 2001. a. seirearuande (Liik 2001) kasvas seireruudul 3 isendit ja 2007. a. 4 (EELIS 10.10.2009) . Kuna Püssina isendite leiukohad on erinevad (üks väiksematest isenditest kasvab kadaka juure all ja teine paekivipraos), siis on raske otsustada nende vanuse üle, kolmas kõige suurem taim võib aga samuti olla vähemalt 20 aasta vanune. Kahjuks on Vooremaa ja Püssina populatsioone enne 2007 aastat seiratud erinevatel aastatel ja nii pole võimalik võrrelda isendite kasvutendentse omavahel aastate kaupa. Kogemuse järgi võib aga öelda, et sõnajalgade lehtede pikkus sõltub oluliselt kasvuperioodi sademetehulgast ning lehtede arv eelmise aasta omast. Kahjuks ei võimalda seireintervall ning kasutatav metoodika teha rohkem järeldusi selle taimeliigi elukäigu kohta meie tingimustes.

kasutatud allikad on viidatud I kategooria sõnajalgtaimede kaitse tegevuskavas.
TüüpKaitsealune liik
Seosed: peida ,kuva
Alad, kus on kaitse eesmärgiksVooremaa maastikukaitseala (KLO1000294)
Tagamõisa looduskaitseala (KLO1000672)