Kaitse eesmärgi kirjeldus | Tudusoo looduskaitseala kaitse-eesmärk on:
1) I ja II kategooria kaitsealuste liikide ning väiketülli (Charadrius dubius), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), suurkoovitaja (Numenius arquata), punajalg-tildri (Tringa totanus), heletildri (Tringa nebularia), väänkaela (Jynx torquilla), väike-kirjurähni (Dendrocopos minor), õõnetuvi (Columba oenas), kuradi-sõrmkäpa (Dactylorhiza maculata), soo-neiuvaiba (Epipactis palustris), hariliku ungrukolla (Huperzia selago) ja roomava öövilke (Goodyera repens), mis kõik on III kategooria kaitsealused liigid, kaitse;
2) nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud linnuliikide - herilaseviu (Pernis apivorus), tedre (Tetrao tetrix), sookure (Grus grus), soo-loorkulli (Circus pygargus), rukkiräägu (Crex crex), rüüdi (Pluvialis apricaria), mudatildri (Tringa glareola), händkaku (Strix uralensis), öösorri (Caprimulgus europaeus), hallrähni (Picus canus), musträhni (Dryocopus martius), nõmmelõokese (Lullula arborea), vööt-põõsalinnu (Sylvia nisoria), väike-kärbsenäpi (Ficedula parva), punaselg-õgija (Lanius collurio) ja laanepüü (Bonasa bonasia), kes kõik on ühtlasi III kategooria kaitsealused linnuliigid, ning teiste direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud linnuliikide, kes on ühtlasi I või II kategooria kaitsealused linnuliigid, kaitse;
3) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide ja II lisas nimetatud liikide elupaikade - huumustoiteliste järvede ja järvikute (3160), looduslikus seisundis rabade (7110*), rikutud, kuid taastumisvõimeliste rabade (7120), vanade loodusmetsade (9010*), rohunditerikaste kuusikute (9050), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080) ning siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) kaitse. |
Iseloomustus | Tudusoo looduskaitseala asub Lääne-Virumaal Laekvere ja Vinni vallas. Kaitseala on loodud loodusmetsade, rabamaastike ning kaitsealuste liikide (must toonekurg, kalakotkas, valgeselg-kirjurähn, metsis, lendorav, saarmas jt) kaitseks. Kaitseala sood on moodustunud madalaveeliste järvede ja allikaliste alade soostumisel. Turba paksus küündib 6,5 meetrini. Ala põhjaosas, laukarohke raba keskel asub liigivaese elustikuga 25,7 ha pindalaga 2,5-5 m sügavune Tudu järv. Punakaspruuni veega järv toitub peamiselt sademetest ja soovetest. Praeguse looduskaitseala piirides tehti looduskaitsega algust 1976. aastal, kui moodustati pruunkarude reservaat. 1997. aastal moodustati Tudusoo maastikukaitseala. Kaitseala pindala on 4748,9 ha.
Kaitseala on moodustatud Rakvere Rajooni TSN Täitevkomitee 17. märtsi 1976. a otsusega nr 71 pruunkarude kaitseks moodustatud looduskaitse reservaadi, Rakvere Rajooni RSN Täitevkomitee 11. detsembri 1978. a otsusega nr 198 kaitse alla võetud maastiku üksikobjekti Tudu Järvesoo ja ENSV Ministrite Nõukogu 25. mai 1981. a määrusega nr 340 moodustatud Tudu-Järvesoo ja Luusaare sookaitsealade, Lääne-Viru Maavalitsuse 30. aprilli 1992. a määrusega nr 84 «Kaitstavate linnu- ja loomaliikide elupaikade kaitserežiimidest» alusel moodustatud kolme kaitstava linnu- ja loomaliigi elupaiga ning Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 1997. a määrusega nr 206 «Tudusoo maastikukaitseala kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine» kaitse alla võetud maastikukaitseala baasil. |