ENG
!
Andmed Statistika ja viited
Avaleht EELISe andmed keskkonnaportaalis Loe siit "Mis on EELIS?" Otsing ja artiklid Kaitstavad alad Rahvusvahelise tähtsusega alad Üksikobjektid Ürglooduse objektid Pärandkultuuriobjektid Pargid, puistud Liigid Veekogud Saared Kaitsekorralduskavad Abimaterjalid
Tagasiside
Uued (uuendatud) artiklid:
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2023 (02.01.2024)

EELISe andmed keskkonnaportaalis (12.07.2023)

Statistika (11.01.2023)

Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2022 (02.01.2023)

Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.01.2022 (04.01.2022)

Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.07.2021 (05.07.2021)


©EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur
lva.eelis.ee
veka.eelis.ee
Ürglooduse objektide andmete kuvamine

Ürglooduse objekt: Alatskivi Punane allikasVäljad: peida ,kuva
NimiAlatskivi Punane allikas
LoodusobjektAllikas
Kaitsealune alaAlatskivi maastikukaitseala (KLO1000456)
AsukohakirjeldusTartumaa. Alatskivi vald. Alatskivi lossi kohal põhjapool järve Linnamäest läänepool.
IseloomustusAlatskivi läbib ürgorg, mille lõunaveerul on Alatskivi loss. Lossi orus on Alatskivi paisjärv, mis koosneb kahest osast - ülemine kannab Veskijärve (8 ha) nime, alumine ovaalne on Lossijärv (7 ha). Paisjärv rajati Alatskivi jõele veski tarvis juba Rootsi ajal, 19. saj. suurendas kohalik mõisnik järve pindala veelgi. Järvest põhjapool kerkib puudest ümbritsetud Linnamägi - muistne linnus. Linnamäest läänes, metsa kohal oru veerul on keskdevoni liivakivi paljand, kust voolab välja Punane allikas.
Punase allika toodang on 0,6 l/s. Allika vesi on puhas, vett kasutati mõisas joogiveena ja veega on ravitud silmi. Allika kohal kasvas kultusepuu - järelikult on tegemist esivanemate ohvrikohaga. Allika kaugus järvest on 25 m ja suhteline kõrgus 6 m.
Kes viskab Punasesse allikasse hõbemündi ja joob vett saab nägijaks.
Muistendid: Alatskivi Linnamäe on ehitanud Kalevipoeg ja Sulevipoeg. Teise pärimuse järgi elas linnuses Mustkuningas. Linnamägi on pärit II aastatuhande algusest. Punasest allikast läänepool on Truuduse tamm.
Loodepoole ürgorgu jäävad vaatamisväärsed järved: Mustjärv (22,3 ha, suurim sügavus 8,0 m) ning Kuningjärv (24,3 ha, suurim sügavus 7,4 m).
TähtsusTeaduslik - ürgoru veerul liivakividest avanev allikas; maastikuline; veekaitseline - allikavesi toidab järve; turistlik.
SeisundHea
KaitseEi ole üksikobjektina looduskaitse all. 1977. a. oli Alatskivi järv koos 60 ha suuruse pargi, Punase allika ja linnamäega võetud kohaliku kaitse alla. 1986. a. rajati looduse õpperada. Kaitse säilitada.
UuritusE. Uibo, J. Eilart, 1985 - õpperaja kavandamise uuringud;
Metsaprojekt, 1988 - Tartu Metsamajandi looduskaitseobjektide uuringud;
K. Erg, A. Marandi, 1999 - revisjoniülevaatus.
KirjandusTartumaa. Maadeteadusline, majandusline ja ajalooline kirjeldus. 1925. Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus. Tartu, lk. 183-186.
Alatskivi. 1964. Tallinn, 16 lk.
Kas tunned maad. 1965. Koost. E. Varep. Tallinn, Eesti Raamat, lk. 565-568.
Priidel, E. 1968. Piki Peipsi piiri. Tallinn, Eesti Raamat, lk. 116-120.
Mäemets, A. 1977. Eesti NSV järved ja nende kaitse. "Valgus", Tallinn, lk. 89.
Uibo, E., Eilart, J. 1986. Alatskivi looduse õpperada. - Rmt.: Looduse õpperajad. Tallinn, Valgus, lk. 46-56.
Kirt, K. 1988. Tartu rajoon. Tallinn, Eesti Raamat, lk. 73-79.
KoostanudH. Kink, K. Erg
Asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses:Ava objekti asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses
keskkonnaportaal.ee/...
Asukoht: peida ,kuva
Ürglooduse objekti kohanimiTartu maakond, Peipsiääre vald, Alatskivi alevik


©2024 EELIS (6.1.25)